i'm lucky and i know i'm blessed..

Vahel kuulad mingit bändi ja see nagu tõmbab su seest kõik halvad emotsioonid välja ja eriti kerge ja rõõmus on olla. Hetkel on selleks bändiks mu jaoks Mild. Mis hetkel vist eriti enam ei tegutse bändina, aga tänud Tomile, kes sheeris mulle mingeid demolugusid. Hästi ilus muusika on, selline värske ja äratav võiks ehk selle kohta öelda? Pigem võiks vist kirjeldada seda bändi olukorraga...põhimõtteliselt kujuta ette, et sa sõidad autoga, kõlarites kõlab Mild, päike paistab, tee on kuiv, täiesti sihitult sõidad ja lihtsalt kõik on muinasjutuliselt ilus. Või siis jalutad öises vanalinnas, tühjad tänavad, soe suvetuul, iPodi klappides Mild, tripiks ära küll. Oeh.

http://www.myspace.com/mildmusic siin on neil ka miskit veel üleval.

ahjaa, selle lollusega on ka vist korras...aus õppetund.

Mingi hetk mõni selline pidu ka meil Marisega tuleb, mida me hiljem EPIC sõnaga ei võta kokku? Kas mõni pidu jätame me mõne lolli lubaduse andmata? Samas ei kahetse ju midagi, lihtsalt endal on jube naljakas. Igastahes oli meil plaaniks minna reedel Ewert and the two dragons plaadikale. Aga siis ilmnes, et vb ei saagi piletit ja jube kallis oli ka ja väike trost tuli sisse, aga ei, lõpuks ikka läksime kohale. Saime ilusti esirea koha ja võtsime enese võimekusele vastavalt pudeli veini ja hästi tsill oli. Rahvast oli saal täiesti täis. Soojendusesineja (oh kui halvasti see sõna tegelikult kõlab) oli Lätist Goran Gora. Kitarrist/vokaal ja trummar. Kuna ma neist midagi enne ei teadnud siis ei osanud oodata midagi ja fakk, see oli nii ilus ja hea ja võimas ja endasse haarav. Peale teist lugu sosistas Maris "ma tahan nende plaati" ja mul oli peast juba läbi käinud sarnane mõte. Plaati me küll sel õhtul ei saanud, aga saime eile õhtul Tartus Toomaselt lubaduse, et Lätis saame me endale selle plaadi.
Kuna kontsert oli äärmiselt normaalsele kellaajale ajastatud ja keegi eriti ei viivitanud, siis kohe läks laiv draakonitega edasi. Enne küll teatati, et nad võitsid Skype Go Change The World award'i. Issand kui hea meel mul oli ikka, kuigi ise seal hääletusel andsin oma hääle Metsakutsule :D. Uhke sissejuhatus kontserdile, indeed. Ja kui laivi alustada looga (in the end) there's only love, siis ei saa ju halb olla! Ja kui ma enne olin natukene arvamusel, et 10€ on ikka jube palju pileti eest, siis laivi headus natukene neutraliseeris seda. I L U S! Ja seda tõsiselt igas mõttes. Poleks elus arvanud, et Falling niii ilusti laivis kõlada võiks ja Sailorman, mhmmm.
Peale laivi sai veits veel hängata, Maris soetas endale poole hinnaga plaadi ja rääkis suitsuruumis Toomasele pikalt ja laialt kui hea ja mõnus oli ja siis hiljem sai teada ka, kellega tegu :D. Vähemalt oli jube siiras kiitmine ju :). Tegelikult peale laivi oli mul kohe mõte, et me peame kuskilt auto saama ja järgmine õhtu Tartu trippima...ja suitsuruumis peale teist veini juba lahkelt lubasime kohal olla ka.
Plaadikalt oli plaan minna hip hop hoorayle, kuhu me aga ei jõudnudki. Teel sinna otsustasime mingite tüüpidega koos Wabadusse minna, kus oli Marise tuttava sünnipäev. Naljakas pidu oli, aga toredad inimesed ja täitsa naljakas. Edaspidi valssi tantsima ei kipu, eriti tüübiga, kes on viis aastat võistlustantsus käinud. Sorri :D. Esialgne plaan oli ka hiljemalt neljast koju minna, aga reaalsus oli jällegi paar tundi hiljem :D. Väike shootersi ring, taco ring, takso juhtum ja lõpuks koju. Tunni sai magada ka, jei! Hommikul oli küll jube ufo tunne, aga see kadus ka paari tunniga.
Peale tööd võtsid Maris ja Ahti mu peale ja to the Tartu! Jeah, jõudsime suht täpselt draakonite ajaks, nii et kõik hea. Hiljem suitsuruumis Toomasega kokku joostes sai lubatud, et lähme kolmapäeval Lätti...NO MILLEKS SEDA LUBADA OLI VAJA? :D Ega sis lubadust murda ka ei ole ilus, nii et see you in Riga? Vähemalt lubati siis listi panna ja värki :D.
Tagasitee möödus une tähe all, jõudsime mingi 6st koju ja sai isegi paar tundi enne tööd magada. Nüüd jälle tööl...jeei :D.

You could love me or not
But either way I’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning
You could love me or not
But either way I’ve got the sunrise looking in my eyes
And i know i could love you or not
But either way you’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning

Kevad on täiega kohale jõudnud. Õues on juba mõnusalt soe, võib juba jakk eest lahti ringi jalutada..mõnuz!
Selle kõige mõnususe ja muheduse kõrval on aga mul üks vastik hinge näriv mure. Meil kõigil on asju, mille kohta ütleme "kammooon, minuga küll selline asi ei juhtu"...ja-jah! Sinna maani ei juhtugi, kui üks hetk juhtub ja siis ei oska midagi peale hakata sellega. Endast hakkab hale ja mõtled, no kurat, kuidas ma nii loll küll olin. Siis tahaks kellelegi ju oma muret rääkida, küsida nõu, aga julgust pole. Sest oled enne kõva häälega kaagutanud, et "MINUGA NII EI JUHTU!" idiootne, ma tean. Julgesid mingi lollusega hakkama saada, pead vastutama ka tagajärgede eest eks. Nõrk on olla. Ja parakad on. Vastik. Järgmine kord olen targem, vähemalt oskan oma vigadest õppida.

Jah, täpselt nii ongi. Aga unistusi püüda tasub ikka!

Kevadel peab muusika olema ilus ja lihtne. Selline, mille paned iPodile, jalutad vihmas ja see paneb naeratama. Selline kerge, aga samas sügava lüürikaga, mille kuulamine ka midagi annab sulle. Eelmisest kevadest meenub hetk, mil jalutasin toidukott käe otsas Solarisest Liivalaia poole, vihma tibutas suhteliselt tihedalt ja Ewert and The Two Dragons mängis klappides ja jube õnnelik oli olla.
Sel kevadel andsid kutid välja uue plaadi - Good Man Down, mille nimilugu on juba eriti mõnus ja peale kiiret kuulamist eile, julgen öelda, et ei pidanud taaskord neis pettuma. Nimilugu meeldib hetkel vist kõige rohkem. Samas Rabbit oli väga põnev ja eks seal on veel huvitavaid leide. (in the end) there's only love, Joeline ja You had me at hello on juba varasemad tuttavad, aga see neid sellepärast veel halvemaks ei tee. Igastahes ilus asi on. Reedel on plaadikas ka Kinos Sõprus :).

- see ka!

Eile läks Fredrika ära. Pannkoogi plaanist ei tulnud midagi välja, sest nende õpetaja tahtis ise nendega hommikust süüa. Hea nõme :(. Igastahes saatsin ta siis kuskil 11 paiku ära, ise jalutasin solarisse, et osta kohukesi ja sahtli ajakiri. Viimast ei saanudki, sest see oli sessioni aeg välja tulnud ja ilmselt välja müüdud. Aga siinkohal aitäh Marisele, kes enda oma mulle andis :D. Jei!
Siis pidin koju minema, et saada poole kahest Marisega vabakal kokku. Aga jäin solarisse Edwardiga muusika teemadel vestlema ja nii see kaks tundi täis tiksuski. Siis palus Maris veel, et ma Philipile kingi ostaks ja mina jäin küll valikuga rahule...pidi Eestimaine olema ehk siis muhumustriga tass ja külge seotud sinimustvalge pael :).
Viimased pildid ja lehvitused ja läinud nad olidki.
Lubasime Fredrikale, et lähme mais shoppama Stockholmi ja ehk siis näeb :). Would be nice, eh? Ma omalt poolt luban, et õpin mõne rootsi keelse lause selgeks selleks tripiks :D.

Aga ega siis eilne veel sellega läbi ei saanud, et Philipi ära saatsime. Läksime autoga trippima. Kadriorg-Pirita-Viimsi-Tuhala-Järve-Katariina kai-Pelgu ja lõpuks koju :D. Üpris okei päev pühapäeva kohta :D.

ps! olen oma halli värviga leppinud, täitsa kena on :D.

Kunagi kevadel ei taba mind see salakaval ilm ja see aasta ta kurat sai mu kätte. Vindumine on haige olemise juures kõige nõmedam, mässive nohu ja kerge köha ja vahepeal viskab ka palaviku ülesse. Ja alati tuleb see rõve vindumine just siis kui megakiire aeg on ja vaja miljon asja teha ja miljonis kohas olla.

Fredrika ja Philip ja Charlotta on jätkuvalt Eestis, suhteliselt vähe olen neid viimasel ajal näinud, aga ega endal on ka bisi olnud. Täna on neil vapsee hull päev ja ega homme targem ei ole...ja siis ongi juba pühapäev ja nad lendavad tagasi Stockholmi...Philip ütles, et kuskil 3pm, nii et enne jõuaks teoreetiliselt veel isegi midagi teha. Mul on vaja Fredrikale veel kinki ja pühapäeva hommikul üllatan pannkookidega :)..mhm!

Muidu, mis arvate sellest Veerpalu dopingu case'st? loodan, et ei kasutanud, aga kindel ei saa ju olla. eriti õnnetu lõpp karjäärile.