lugu on kind of pointless, aga jääb kummitama ja mul mängib repiidil hetkel...aga video on oosõm!

Last 7 days - The Devil Wears Prada -109 korda!

Kuttidel on uus plaat väljas ja see on AWSOME! Pani südame kohe kiiremini tuksuma!

Muidu aga mõtlesin, et jube mõnus oleks lebada rannas, niimoodi vee ja ranna piiril, et kui laine tuleb siis see käib sinust üle ja kaob samamoodi kui tuli...taustaks Ewert and The Two Dragons. Oleks nearly perfect.

Foster the People - 33 times on last 7 days.

uus asi minu jaoks. Maris ütleks, et see ju nii vana laul...aga mina raadiot ei kuula ja populaarse muusikaga tv kanaleid ei vaata, nii et minu jaoks uus. Aitäh Toomasele, kes selle videoloo oma fb'sse pani! :)

so where am i supposed
to rest my head tonight
when we are miles apart?
and you never call..
i wish we could belive
as we're stuck here in between
what could have been
and what will never be...

Mul on sügis hinges...Selline korralik Her Bright Skies'i kuulamise periood. Sügiseti mul tavaliselt on see meeletu Rootsi igatsus ja nende kuulamine teemas. Ei saa öelda, et mulle see ei meeldi...ma olen alati seda sügist kookonisse tõmbamist natukene nautinud ja see nagu peabki olemas olema.

Without you I'm nothing at all
And life has the face of a morbid game
With you nothing seems impossible
It all seems to fit the frame

So when I'm crying alone
Yeah, when I'm cold as a dying stone

Grow me a garden of roses
Paint me the colors of sky and rain
Teach me to speak with their voices
Show me the way and I'll try again

Käisin enne üksinda Lyngby keskuses. Tahtsin Evale kingitust osta, sest tal on homme sünnipäev. Igastahes trippisin siis mööda keskust ja püüdsin midagi asjalikku ja nunnut leida talle. Lõpuks leidsin ühe eriti nunnu roosa kampsiku, millel on kassi pilt peal, loodan, et neile meeldib :)..aga arvestades Pauline ja minu maitsesarnasust, siis kindlasti meeldib. Aga seal mööda keskust jalutades ja kõiki neid inimesi vaadates ja Deftonesi kuulates hakkas järsku jube kurb. Selline meeletu koduigatsus tabas mind. Ma vihkan seda, et mul on kohutavalt raske üksi end välja ajada, shoppama, linna kolama...hängima. Ma vahel tuttavas keskkonnas armastan üksinda ringi jalutamist, iPodiga shoppamist jne...aga hetkel tahaks, et oleks keegi omadest siin. Nii ma siis langesingi kuskile musta auku natukene ja jalutasin sealt keskusest tagasi, kotis ainult kampsik Evale...isegi kaardi ja kinkepakendi unustasin, loll mina! :(
Aga jah, mingil põhjusel on ebakindel olla ja meeletult igatsen oma inimesi. Püüan endaga tegeleda ja sellest nüüd üle olla, sest jaanuarini ei ole ju kaua enam! :)

Täna olen oma toast välja okupeeritud...mingid tüübid vahetavat mul akent. Ja nagu ma aru sain, siis homme hakkab Steve seal seina värvima, nii et livingroom will be my place for a couple of days...sucks! Terve eelmise nädala, eriti eilse ja tänase käis jutt, et see üks ehitaja tüüp Jonny on freaking attractive...ja ootused olid siis vist üles keritud, aga ma küll ei leia, et ta mässivly attractive oleks...tal on küll miljon tattood ja see on kind of khuul. Aga jah, blondid juuksed jms pole päris my cup of tea. Ja nad tuiavad siin majas ringi ja koguaeg üritavad midagi taani keeles seletada ja see Jonny käib ja naeratab lihtsalt. Wierd. Aga eks ma siis vaatan vaikselt siin Californicationit ja joon teed...btw, need Liisa toodud küpsised on mindblowing! Tegelikult ükskõik, mis on shokolaadiga ja küpsis või midagi on nomnomnom...juust ja shokolaad...kaks asja, milleta elu on suhteliselt võimatu asi:D.

Eile aga tuli täiega tahtmine korraks Eestisse trippida, teha ühele tegelasele kalli ja öelda, et kõik saab korda! Aga ma pean ikka ootama siin jaanuarini...damn! :(

Ja ühe teise asjaga tundub, et ma hakkan nii võõraks jääma. Lihtsalt tunnen, et ta ei viitsi ja siis vastupidi...mh! :(

Ma nüüd piinlen oma hambavalus edasi siin, y0. Cheers mu hambaarstile, kes praaki tegi!

Istun oma massive voodil ja mõtlen, et tegelikult on Eesti ikka mõnus. Mitte, et Taanis mulle ei meeldiks, vastupidi. Mulle meeldib Taani juures hirmuäratavalt paljud asjad...aga üks asi, mis teeb kodu on Minu inimesed ja neid mul siin ei ole :(. Aga ma saan sellest ka üle, sest siin on nii palju muud hetkel veel...ja kui ma keeltekooli lähen, siis tulevad ju uued sõbrad!

Teisalt, vaatasin neid Taani mehi täna...ei ole ikka midagi nii erilist, Eestis on ehk mõnes mõttes ilusamadki. Ah, ma ei tea ka tegelt...

Mõtted on natukene laiali ka veel...hetkel mõtlen näiteks hoopis tükis sellest Rootsi kruiisist ja Sessionist. Aga sinna on tubli 5-6 kuud aega...aga normaalne aeg, mil siin kohaneda, raha koguda ja siis korraks koju tulla, sest selleks hetkeks sööb kindlasti igatsus hinge seest ja siin on juba kõik selge ja teada. Võibolla oskan mõne taani keelse lausegi moodustada selleks ajaks :D. Keeltekoolist öeldi, et ma au-pair rühma ei saa...sest ilmselt olen ma haridustasemelt kõrgemal ja võimekam kui need hindud ja muud ugri-mugrid seal. Ütleks, et natukene rassistlik suhumine...mitte küll minu suhtes, aga siiski. Aga mul see-eest suurem tõenäosus paremasse ja arenevamasse klassi saada...sest eesmärk oleks selle keelekooli kõige kõrgem tase siiski kätte saada...sest kui keelt selgeks ei saa olen nagu faking venelane tlnas ju:D..

missing u all so freaking much! eriti aga Sind, sa faking jääkuubik! :)

xo,
k.

mul on paar mälestust, hunnik toredaid kontserte ja Revo jääb igaveseks meelde! Üks positiivsemaid ja rõõmsamaid inimesi, kellega on olnud au kaks korda koos pidutseda, laval tantsida, stripikas käia ja viiulimäng ei lähe ka meelest. Ma jään Sind igatsema! Puhka rahus...

Everybody wants happiness,
nobody wants pain,
but you can't have a rainbow,
without a little rain..

Sa oled naljakas. Naljakas ja nunnu. Ei oota küll kedagi endale lennujaama lehvitama, aga ma oleks umbes megaõnnelik, kui Sa päriselt ka tuleksid! Ja üldse see vabandamise case oli niii freaking nunnu. Important! :)

EHHFist ka kummitab miski. Oeh-oeh.

Kick it!
U wake up late for school, man u don't wanna go!
U ask ur mom please, but she still says no.
u miss two classes and no home work!
but ur teacher..
...u gotta fight for ur right to PARTY!

järjekordne Eesti Hip Hop Festival Elvas on selja taga! Ilm oli justkui kopi/paste eelmisest aastast, aga muidu fest oli täitsa muhedus. Trippisime Tlnast koos Marguse ja Raidoga ja Etuga sinna, väike vahepeatus Paides ja shopping peatus Lõunakeskuses. Kohale jõudes mõtlesime küll, et kuidas me oma alkoholiga sisse saame, sest see aasta pidavat range kontroll olema...yeah, indeed oli. Panime oma telgi vana koha peale ja isegi ühed naabrid olid samad :D. Teisele poole saime uued ja eriti lärmakad naabrid, win!
Raido ja Margus läksid mingi sõbra poole sauna ja me hakkasime sättima end paika ja vaikselt jooki libistama. See, et alguses head mussi lavalt ei tule on kind of khuul, saab hängata ja see telkla häng ongi mitmepäevase festi põhiosa. Toe Tag oli esimene, mida näha tahtsime ja nad alustasid 19.20 või midagi sellist. Ei olnud just hea live, neil on kõvasti paremaid olnud aga kurjaks said nad mind oma "sügisel tuleb meil tuur igas Eesti linnas esineme!" jutuga. Fakkudüüds. Muidu Revo ja Genka olid shottiseelikutes laval!
Esimesel õhtul oli veel umm...Betoonking, millest ma ühte lugu kuulsin...isegi räppisime Karoliga lava ees! :D Siis Põhjamaade Hirm ja Reket, y0y0...Hirm oli imelik...Raidoga mõlemad pettusime, kuigi me ju suured Hirmu fännid. Ma nüüd natukene suurem, sest ma sain särgi ka endale (h). Paul Oja sett oli ka esimesel päeval, aga seda me vist eriti ei kuulnud...tiba hakkas sadama ja me Margusega üritasime vaadata, sest Margus on ka Pauli fänn...fakkjaa, mu need uued sõbrad ikka rokivad, mitme peale kokku omavad head muusika maitset :D. Kaija ka tuli tegelikult Pauli kuulama, hängasime seal teki sees :D...ehk siis me Pauli ei kuulnud eriti. Kalle tuli ka meie juurde, kallistas hästi kõvasti ja siis jäi jutustama, ütlesin, et nad on nõmedad, et tuuri teevad sügisel, et ma 30ndal aastaks Taani. Mille peale ta kohe arvas, et ma siis peaks neile hüvastijätu sms'i saatma ja et tal on 30ndal sünnipäev ka! Ja surus mulle kohe oma telefoni numbri, ise korduvalt küsides, et olen ma kindel, te mul seda pole, sest tal juba 5 aastat sama olnud ja et Jan kindlasti on andnud:D. Tuuda!
Kunagi peale seda läksid Raido ja Margus ja Kaija ja Arden ära ka...ma hängisin veel Karoliga ringi, sest Etu ja Karel olid kuskile kadunud. A ei vahepeal sain endale veel mingi uue sõbra ka, kes rääkis vene aksendiga eesti keelt ja ma terve aja mõnitasin teda :D. Kusjuures järgmine päev Güttebändi ajal tuli ta mingi piffiga vastu ja tahtis mind kallistada, et ta teab mind, ma teatasin, et mina küll ei tea ja astusin eest ära...hiljem ühendasin alles ära, et see sama tüüp :D. Ups!
Aga jah õhtu lõppes pretty much vist nii, et Etu ja Karel lebotasid meie telgis aga mul tuli uni ja ütlesin, et kui nad kohe ära ei lähe siis ma kukkun nende keskele magama. Nad otsustasid ära minna. Ja ma magasin hommikuni kui beebi, megahea uni oli.
Aga hommik hakkas mingi peretüliga, kus piff ja kutt mõlemad väga hirmsalt ja ropult üksteise peale röökisid. Kõik ümbruses olevad telkijad kuulsid seda pealt...äge! Peale seda sai veidi veel magada, aga vaikselt hakkasid kõik ümber jaurama ja käisime ka hambaid pesemas ja veendusime, et õues ikka pole midagi teha. Tagasi telki, rääkisime oma naabritega läbi telgi juttu ja sheerisime neile suitsu ja hõbepaberit, y0. Nad arvasid, et nad on Ingel, Supermän ja Jumal, lisaks omasid sõpru Bätmäään ja Robin. Suht okeid noh, a huumorisoon oli hea neil :D. Lõpuks viskas mul telgis olemine üle ja otsustasime pesema minna, sest keegi väljas lõugas, et ta ei saa märjaks, sest on nii puhas. Huvitav fakt, tasus tsekkimist :D. Tuleb tõdeda, et ei pidanud paika. Ja pesemiskogemus seal ei olnud just ka kes teab imeline :D. Aga inimese tunne tuli sisse. Ja siis mul viskas see märg telk üle ja helistasin Margusele, et tahame siit ära! :D Raido helistas veitsa aja pärast tagasi, et nad on kohe kohal. Vahel on tore kui sa kellegi jaoks natukene sümpaatne oled, saad kõike :D(A)..haha! Igastahes pakkisime asjad kokku, amelesime madratsi tühjaks, sest Etu on tugev tüdruk ja keeras korgi nii kõvasti kinni, et meie seda lahti ei saanud :D. Aga plastikkahvel aitas! Raido prillid küll said surma antud tegevuse käigus, aga ma ei teinud seda meelega...sorri-sorri. Ardeni ja Kaija juures oli NIIIIII hea. Soe ja mõnus. Sõime ja lebotasime aga kuna ma natukene arvasin, et Margus on kuri siis ei saanud autot lampi küsida ja kui ma lõpuks Raidoga rääkisin, siis saime auto ka...aint, et Metsakutsut ikkagist ei näinud :(. Esines vähe ka, hiljem ütles, et tegi 7 lugu, igast esimene salm ja refään. Aga piisavalt vähe, et me jõudsime talle vastu jalutada, kui ta lavalt tuli. Niuniu. Ilma telgita oli seal imelik olla ka, ja see vaesemehe Limp Bizkit laval oli kurb. Läksime poodi juua ja kommi ostma. Krt see Marguse Honda oli niiiii püss ikka! Tagasi läksime siis esines Põhja Tallinn ja ausalt öelda oli see täiega äge asi. Mingi piff laulis ja puha. Ülimõnus! Hiljem esines Kozy ja siis me trippisime tüüpidele järele, kes juba vahepeal helistada jõudsid ja teatasid, et nad valmis ja tahavad pittu! Tõime nad siis ära...sain teist korda veel puhuda politseile ja mööda udu otsida taga kohta, kus sa korra käinud ja sul on sõbra ülipüss auto, mida sa kardad ära lõhkuda ja sellel on automaatkäigukast, millega sa oled tuttav paar tundi :D. Aga hakkama saime! Võtsime tüübid kaasa, koos nende kuuspakiga ja trippisime tagasi. Arden tagaistmel on pain in the ass...ja päris hirmus on sõita kui auto omanik kõrval istub:D. Aknad ka kinni ei püsinud ja turvavöödega oli neil ka mingi case...oh joy nende purjus reisijatega :D. Festarile jõudsime tagasi Güttebändi ajaks pmst. Raido äris Kostjale veel "täiesti uue Heavy Mentali särgi", mille siis Kostja täiesti uue pähe mingile tsikkile lavalt andis. See kõigest rippus terve eelmise õhtu meil aia küljes, Etu kandis seda, vedeles telgis jne :D..täitsa uus, otse trükikojast! :D Igastahes Güttebänd oli OOOOOOOSÕM! Kõige ägedam üldse terve ehhfi peale no! Kostja oleks lava peaaegu ära lõhkunud ja Pent oli niisama pöörane nagu ikka. Ja uued lood olid megahead! Näiteks see Matu esituses on ülikhuul!
temperatuur kohe tõusis!
Ja Lords of the Boards. Muahh, i love u guys! Plus Karl rääkis, et nad pidavat võtma oma valikusse ka Anna Molly, mida ma neile soovitasin Pireti soovitusel :D. Yay!
Hiljem sai Penti kallistatud ja mindud Abrahami laivile. See tüüp ropendab natukene liiga palju, aga laiv oli kõva! Biidid on head ja riimid on tabavad. Üks tüüp küll läks laivi ajal lava eest ära ja ütles "see on LIIGA lilla!" :D Raido ja Arden pidid hiljem muidugi lava taha ronima tüübile käppa viskama :D. Neid oli väga keeruline kinni püüda ja lõpuks autosse saada ja tagasi Kaija ja Ardeni poole. Nad olid veendunud, et neil on suitsu juurde vaja, sest viimase andsid nad Abrahamile ja endale oli juurde vaja. Lisaks ka vesipiibule tubakat. Kodus aga hakkasime Californicationi neljandat hooaega vaatama ja Raido, kes vait ei suutnud olla kadus õnneks ka esimesena magama. Teisena vajus ära Arden ja siis Etu...ja lõpuks mina ja kui hooaeg läbi sai siis ka Margus :D. Kui Margus magama tuli siis ärkas Raido ülesse ja loomulikult tükk aega ei pannud ta suud kinni:D. ja Marguse esimene lause oli "Raido, käed teki peale!" Hommikul ärkasime juba 10.30 ja peale väikest lebo trippisime Tallinna tagasi. Was pretty awsome EHHF, next year again!

Naljakas, kuidas sa võid lihtsalt mõelda, et kõik on pekkis ja siis järsku vaatad mingit filmi, kuulad muusikat ja räägid inimestega ja oled hoopis teisel lainel ja mõtetes ja elu ei tundugi enam nii kole ja paha ja sa ütled endale "i'm tired of being sad..." ja alustad elamist jälle. Miks ma pean olema kurb ja õnnetu ja masenduses, sest keegi lihtsalt hujjab minuga? Mis see minu kurb olemine neile teeb? Midagi! Ainult mul endal on järjest sitem olla ja sõpradel on mu halamisest ülikõrini. Jah, mul oleks hullu moodi seda raha vaja, mis mul nüüd palgast maha võetakse, aga mis ma teha saan. Seaduslikult on neil ju õigus ja mis kõige parem, ma saan kohe siit minema ja saan oma asjad korda ja elu on ilus! Pealegi, nad ei ole isegi seda väärt, et ma laseks neil end katki teha.

Vot nii. Voodis välja, pesu masinasse, ise dussi alla, riidesse ja linna..nii palju on veel teha ja ma ainult 14 päeva veel Eestis.

Tere. Ma olen kurb ja õnnetu ja ei taha enam oma voodist välja tulla, sest siin on hea, soe ja Lenny Kravitz laulab nii ilusasti.

Üks neist päevadest, kus ma vihkan end eelmise õhtu eest? Absoluutselt mitte. Ma olen sigaväsinud ja pidevalt võitlen, et silmad kinni ei vajuks, aga ma olen õnnelik! Sellised hullumeelsed tripid on mälestused, mida hiljem meenutad ja nad ikka toovad naeratuse näole ja on millest rääkida.

Ühesõnaga käisime laupäeva õhtul Pärnus. Häälega läksime. Kuna ma peale tööd tahtsin kodust läbi tulla, siis jõudsime alles 11.30pm maantee äärde või tegelikult veel hiljem. Hakkasime hääletama ja no ega me kaua hääletada ei saanudki, kui üks tsiiip kinni pidas. Kolm tüüpi autos, kõik tundusid joobes. Tegelikult juht oli kaine ja tüübid täitsa okeid. Kuigi poolel teel tekkis ühega konflikt. Kuna tüüp oli purjus ja juht meie poolt, siis oli tsill. Konflikt ise seisnes selles, et me ei olnud selle venelase jaoks armastusväärsed ja ta ei tahtnud meiega enam samas autos olla. Aga juht keeldus meid ka välja viskamast, sest kammoon...kõik oli ju tsill. Igastahes tekkis neil omavahel konflikt teemal, miks juht ei taha meid välja visata. Tüüp teatas "jah, ma tahan nendega samas autos olla, nad meeldivad mulle!" Mulle ka täitsa meeldis, tüüp oli vähemalt mõistlik ja tore :). Igastahes Pärnu jõudes ütles ta meile veel, et "ärge teinekord purjus seltskonnaga auto peale minge, eks?!" :D A ja enne seda arvas see venelane veel, et me peaksime temaga vanakat jooma, ma keeldusin. Ja siis tahtis ta veel meile ennustada ka, Anne-Maile ennustaski..et töö on talle oluline ja armastust pole :D. Vot nii siis!
Bravo ees oli aga MÄSSIVE järjekord. Ehk siis Anne-Mai helistas Arturile, et kus ta on ja tuli välja, et keegi sai surma ja ta on Tallinnas ja oeh. Igastahes tegime suitsu ja siis otsustasime uuest proovima minna. See kord õnnestus 30 minutiga uksest sisse saada ja ka asjad garderoobi ära panna..win! Rahvast oli ikka meeletult. Liikusime Check One Two alale ja muusika oli eriti mõnus ja tüübid tundusid ka eriti õnnelikud seal plaadimängija taga. Grindi ala oli ka päris oki, kuigi mulle selle muusika järgi tantsimise isu ei teki :D. Olime seal suhteliselt lõpuni ja no seltskond oli kirjumast kirjum :D. Jõululaule lasti ja tegelikult oli fun.
Hiljem läksime bravo burksi süüa ostma ja plaanisime rongile trippida. Aga burksikas juhtus accident. Accident nimetusega venelased. Nimelt oli seal üks mitte päris mulatt aga mitte ka neeger tüüp. Igastahes venelased olid piisavadlt ägedad, et karjuda tüübile, et ta on neeger. Mille peale üks suuremat sorti tütarlaps karjuma hakkas, et aga ta ei ole ju neeger. Ja nii see vaidlus siis edasi läks. Arvasin juba lõpuks, et see piff lööb oma kahvli sellele venelasele näkku. Igastahes kui see lõpuks peale 10-15 minutit läbi sai siis teatas see venelane mu seljataga, et eestlased on rassistid ja fashisitid, jep on küll! :D Ja siis minu ees olevad välismaalased küsisid "can u tell us what was the problem about?" "well, these guys are russians.." ja rohkem ma edasi öelda ei jõudnud, tüüp juba ütles "oh, i see..." ja hakkas naerma. Oli lõbus. Aga tänu nendele venelastele läks meie toiduga veel kauem, sest nad trügisid vahele, ja me jäime rongist maha. Lõbus. Hääletasime siis tagasi ka. See omakorda võttis tunduvalt rohkem aega kui sinna hääletamine ja sõit. Kella kümneks saime siiski lõpuks Tallinna. Päris tobe on ikka trippida koju otse peolt, kui inimesed juba tööle liiguvad, nagu diskokuul keset tavalisi inimesi. Rändom. Pesust läbi ja tööle...järjest 40h üleval ja lõpuks sai magama..was hard :D...aga oli seda väärt.

Dear Anne-Mai,

i freaking hate you and love you at the same time. Okei, at the moment i'm actually pretty excited and happy, but knowing how damn tired i will be tomorrow morning gives me headache already. But then again, would you be happier with nights full of craziness and memories or with ones you sleep and don't even see anything interesing in dreams? I pick first one!

Pärnu here we come!

Iga päevaga saab üha selgemaks kui faking ägedad sõbrad mul tegelikult on! Love you all!

Tartus on Tartuff. Tartu armastusfilmide festival. Tartu on alati nagu teine maailm, ses suhtes, et seal alati on teissugused asjad ja juhtumised. Mulle Tartu meeldib. Elada seal ei meeldiks, aga niimoodi käia on äge! Läksin teisipäeva hilisõhtul, jõudsin 1.35 Tartu ja siis trippisime Ropka, Mammu ja Aky tulid bussivastu. Käisime veel Jade'ga jalutamas ja vajusime suht kohe magama ära. Järgmine päev möödus ka suuresti voodis või Jade'ga väljas käies. Jade on ikka äärmiselt vägev koer. Toodud Uus-Meremaalt ja põhiliselt siiski karja ajamiseks, aga kui Hannes on kuskil ära või on Tartus, siis on Jade ka Tartus neil. Jade saab aru ainult inglise keelest ja on megakuulekas. Talle meeldib liftiga sõita ja jalutamas käia :D. Viimast tegime me küll miljon korda päevas...läksime kahekesi ja kui ma tavaliselt võõrast koera natukene pelgan, siis Jade on sõber :).
Hiljem läksime sööma...mine kui hea ja mõnus seal hiinaka terassil istuda oli ja kui hea söök seal oli. Nomnomnom, kõht läks momentaalselt megatühjaks. Ja siis raekojaplatsile filmi vaatama. Selline suure välismaise festari tunne tekkis...no, et keset linna keskväljakut on pandud ülesse suur ekraan, sadu inimesi istub ja vaatab filmi, mis pole mingine mainstriim kräpp vaid selline huvitav ja teissugune. Meie vaatasime filmi The sea inside, mis rääkis eutanaasiast. Ma arvan, et kodus ma ei vaataks seda filmi, aga seal toimis. Istud oma teki sees, külg külje vastas ja vaatad. Kuna ma olen rasket haigust ja surma viimase aasta jooksul nii lähedalt näinud, siis ilmselt mõjus see film mulle hoopis teistmoodi kui ta enamusele mõjus. Lihtsalt mõtled neile asjadele teistmoodi, hindad olukorda teistmoodi, oskad paremini samastuda näitlejatega ja selle tundemaailmaga seal.
Kuna ma ei oskagi kokkuvõtet selle filmi kohta teha, siis kopin siia tartuffi kodukalt kirjelduse.

Tšiili ja Hispaania verd 39aastase filmimehe Alejandro Amenábari („Tesis”, „Ava oma silmad”, „Teised”) 2004. aastal kodumaiste filmiauhindade jagamisel puhta töö teinud neljas täispikk linatöö „Sisemeri” kujutab maaliliselt Ramón Sampedro (Javier Bardem) võitlust õiguse eest otsustamaks ise oma elu ja surma üle. Vigastuse tõttu jääb Sampedro kaelast allapoole halvatuks. Ta küll lepib oma õnnetusega, kuid samas saab talle selgeks, et ta ei taha enam elada elu, milles ta ise vaevalt osaliseks on. Ta ei suuda taluda ainult vaimset elu ja armastust ning tunded advokaat Julia vastu on talle suureks piinaks. Igatsedes kujutleb ta end sageli unistuslikku maailma, kuid julm reaalsus naaseb alati. Eutanaasia on õrn ja emotsionaalne teema, kuid režissöör suudab seda väga delikaatselt kirjeldada.
„Sisemeri” pälvis esilinastusel Venezia festivalil kolm auhinda, seejärel tuli Kuldgloobus ja Oscar parima võõrkeelse filmi kategoorias, Hispaania filmiauhindade Goyade jagamisel sai see suurepärane linateos praktiliselt kõik mis võtta andis ehk kokku 14 preemiat.

Järgmise päeva veetsime linnas vegeteerides ja siis tulingi juba bussile ära. Lihtsalt uskumatu kuidas võib mingi töö kräpp kõik emotsioonid alla tõmmata ja sind hüsteeriasse viia, nii et sa konkreetselt tunned, kuidas närvivapustus koputab sulle õlale ja sa ei oska eest ära ka astuda. Lihtsalt rõhub ja lükkab sind rohkem ja rohkem nurka. Kas siis tõesti on kuskilt nii suur karmavõlg koos mega intressiga tekkinud või mis? Igastahes olen nõrkemas ja kui kogu see töö asi lõpuks seljast saab olen kindlasti vähemalt poole vähem ärrituv ja värskem inimene. 5 päeva tööl jäänud...see on 51 tundi ja 50 minutit hetke seisuga...ehk siis 3110 minutit, miinus lõuna ja teeb reaalset tööaega 2870 minutit. Kui ma vanasti võtsin pool oma lõunast välja, siis nüüd kindlasti olen ma tunni eemal ja ei kavatsegi seda muuta! Ma olen megaväsinud ja õnnetu siin hetkel.

Kirjutasin eile ühe kirja ja nii nõme on vastust oodata...ootamine on paha. Loodan nüüd, et mu palvele tullakse vastu ja ma saan enne ära minekut veel ropult õnnelik inimene olla! :)

ps! Nine Inch Nails on geniaalsuse tipp!

Appi, 30nda augustini on jäänud nii vähe aega ja mul on nagu miljon asja vaja teha veel. Ma vist ei jõuagi kõike teha, mis plaanis. Nii paljudega tahaks kokku saada veel ja maal käia ja trippida. Ja no asjade pakkimine, see on ebanormaalne, et ma pean oma asjad suutma ühte kohvrisse mahutada. Ainus loogiline lähenemine asjale on, et ma võtan kaasa aint need asjad, mis on mul kindlad lemmikud ja mida ma kõige rohkem kannan ja siis mida vaja on, ostan lihtsalt Taanis juurde. Niikuinii on seal ägedamad riided ja polegi ammu finantsilise seisu tõttu shoppamiseks võimalust. Nii, et võin vabalt käsipagasiga Taani trippida :D.

Sel nädalal on Tartus Tartuff ehk Tartu Armastus filmide festival. Ja kuna mul on homme ja ülehomme vabad päevad, siis tripin täna hilisõhtul Tartu. Pole ammu käinud ja Akyl on puhkus ka ja ega ma hästi ette ei kujuta, et ma aasta temast veel kaugemal asun kui praegu. Taanist vist niisama lampi Tartusse ei tripi, kahjuks. Aga jah Tartu trippi ma ootan. Jätan arvuti ka koju, sest töömeilidega tuju rikkuda vaja ei ole. Täielik keskkonna vahetus, it gonna work out just fine.

Ja see ajab mind vaikselt juba närvi, et see minu feililt tehtud liisingu tüüp ei võta telefoni vastu. Ma ei taha mitte mingil juhul oma palgast 200€ maksma haktaa. JABUR ju!

Mul tuli jälle motivatsioon seoses selle suure vangla ideega tagasi, so happi! Vahel on lihtsalt vaja kedagi, kes on võõras inimene aga leiab, et su hullumeelne idee on ainut normaalne idee, mida ta viimastel aastatel kuulnud on ja usub sellesse. It really matters.

:)

SHOKOLAAD! Jep, selles võib vastus seisneda.

Eile oli rockstarsis party. Polnud ammu sellisel tõsisel raskemuusika üritusel käinud ja fak it felt goood! Esimene eesti-vene bänd oli tore, aga kaks järgmist olid toredamad. Emeraldi polnud niiiii ammu näinud ja nad ikka on laivis täitsa toredad...plus üldse oli neid fun näha. Baskin on ikka eriti naljakas tüüp. Selline gay lehvitus, et appi:D.
Ja see Tsehhi bänd. Goosh, that was awsome! Tsekkige nad välja. KLIKISIIIIIIIA!

a muidu ka tsill õhtu, rahul, et oma viimase raha sinna investeerisin. kontserditesse investeerimine ei ole ikka kunagi mõttetu. Plus toredad inimesed ja lõbus õhtu. Gonna miss ya all. :(

See hommikune msni kontroll. See telefonikõne. See pikk-pikk kallistus.


ma ei oska selle veidra tundega midagi peale hakata...napakalt õnnelik :).

Jah, hetkel igatsengi tunnet. Vb mõtlen ka üle ja kujutan asju ette, aga there is something, there have always been and there always will.

Tahaks endale gay-sõpra. Nagu päriselt, ammu juba olen tahtnud...ja iga kord kui näen mõnda lahedat gay-meest, siis tuleb jälle isu. Just käis poes eriti äge tüüp, kes kind of oli gay...vb päriselt ei olnud ka..ja tegelt ei ole ju vahet...aga ta oli nii siiras ja äge!

Eile oli Tallinnas uputus. Täiesti mässive! Konkreetselt osa tänavaid oli üle ujutatud ja autoga ei pääsenud liikumagi. Ikka naljakas see kliima siin Eestis. Talvel meeletud miinuskraadid ja lumetormid ja lume tõttu ei pääse liikuma ja suvel mõnusalt kuum ja siis tuleb selline vihmatorm, et ei pääse jälle liikuma. Vähemalt pole meeletuid looduskatastroofe jms.

Aga in general, mul on tööst veel rohkem kõrini kui siiani oli. 8 tööpäeva veel?

Ja see nõme igatsus sööb mul hinge seest välja. Tahaks karjuda no! Mis värk sellega on, et kui sa hakkad kedagi igatsema, siis iga teine inimene meenutab teda? Või vähemalt mingit osa temast. Täiesti marru ajab! Ja ma ei tea, mis ma seal Taanis peale hakkan, kui ma juba praegu igatsen inimesi ja pidusid ja vanu aegu?! Oeh.

ja siis mind räigelt häirib see, et iga kord kui ma näen sind msni sisse logimas, siis süda jätab väikese löögi vahele. fakku! palunäratekiesiplaanilejälle...aitäh!

Pühendaksin oma toredale naabrile loo.

palun!
Ja mul on kahtlane tunne, et täna öösel koristan ma korterit valju muusika saatel.

Nimelt otsustas mu tore naabritädi eile puhta hulluks minna. Alustas oma viimasel ajal populaarseks saanud kisaga juba 9 ajal ja 2st öösel polnud ta veel vait jäänud. Lubas kedagi näoga vastu asfalti peksta, või persega vastu puud. Oli huvitav öö, võiks öelda.


lisaks veel, et eksitus? ei ole? haha...

Mis värk selle kuuseisuga on? Kõik on kuidagi närvilised ja kergelt isegi et pahatahtlikud? Vaikselt hakkab väsitavaks muutuma ja ajab vihale. Näiteks alustame sellest augustikuu töögraafikust. Täiesti normaalne on panna mind KOLMEKS nädalavahetuseks järjest tööle? I don't think so. Eks ma muidugi nurisen ja käin ära, sest sellele järgneb kaks nädalat vabadust ja aasta Taanis. Aga ega selle graafikuga asi minu vaatenurgast ei lõppenud. Täna sadas Ülli mulle natukene peale selle mystery shopperi case'ga. Okei, ma oleksin saanud selle olukorraga toime tulla, aga ma jooksin ka omadega kokku. Ma võin kõigest aru saada ja kõigi pinge põhjust ka aimata, aga siiski fuck off, mul on ka kõrini. Igastahes ei ole hetkel tööl käimine küll mu üks lemmiktegevusi, aga elan üle need 19 päeva, mis veel jääänud on...kusjuures need 19 sisaldavad ka 8 vaba päeva.

Aga üldiselt nautisin ma täna oma vaba päeva tervenisti vabalt. Ma lihtsalt olen voodis lebotanud ja chattinud, vaadanud filme ja kuulanud muusikat ja söönud kellokseid. Natukene koristasin ka ja vaatasin, et krt kui mõnusalt puhas ja ilus niimoodi korter on. Peaks tihendamini koristama vist.

Peaks nüüd veel aega lugemisele ka kulutama ja end poodi vedama ja oleks täiuslik vaba päev.

http://nvrrtrn.tumblr.com/ - btw, sellise asja olen ka enda jaoks teinud. ei tea, miks, aga tegin. vot.

Reedel oli PLAY. crazysexysummerdancepartyn​umberone! Oh, seda hakkan ma küll Taanis olles igatsema.

Balou on ikka äärmiselt koduks saanud, juba ukselt tunned, et oled koju jõudnud...kõik, kes enne tundusid ülbed on nüüd toredad ja sõbralikud. Seda jään ka igatsema. Aga aastaga ei muutu ju midagi nii kardinaalselt? Hope so! :)

Aga mõni on ikka jätkuvalt imelik kuubis. Selline pikk ja uuriv pilk korda kolm oli ilmselgelt väga akward. Ja ega hiljem sinna selja taha istumine suurt parem valik ei olnud. Vähemalt minu seisukohalt väga väga imelik käitumine. Ole mees ja tule ja räägi juttu teinekord siis...või suru kasvõi shot kätte ja naerata vaheldusekski? :D Etu küsimusele tahaksin ma ise ka vastust...midagi ju siiski on õhus :D...aga mis ja mis sellest saab? Aasta on pikk aeg.

Hiljem levikas jooksime Ossuga kokku. Polnudki teda niivõrd purjus näoga näinud. Ta ei näe pmst kunagi purjus välja, aga see kord oli :D. Oli mingite sõbrannadega koos ja ega ma ei oodanudki, et let's chat ja hang around teemat. Selleks on teine aeg ja koht, aga enne Taanit ma kindlasti tahan kokku saada ja värki, sest siiski üks krdi oluline inimene mulle. Plus järgmisel päeval tuli üks ülinunnu vabandus ka msni. Made me smile, päriselt!

Naljakad mõtted on peas. Vanad asjad tulevad meelde ja panevad kergelt naeratama ja muudavad väga nostalgiliseks. Vanad head Tapperi ajad ja hetked, mis Sa tuled ja kurdad või paned oma õnnetu pea õlale ja ma olen esimene, kes saab teada, mis valesti on. Või kui Sa Viljandis tulid ja oma käe värki rääkisid või kui Sa kurtsid oma asju, sest i was the only one there. Tahaks vahel tagasi neid aegu. Missing ya so damn much.

Goosh, how bad i miss ya! Täna olles Jukuga tööl vaatasin, et meenutab kohutavalt Sind. Tahaks Sinuga lihtsalt istuda, süüa shokolaadi ja rääkida, nagu vanasti. Nomnomnom. Come back to my life!

I won't go where the sun doesn't shine ...

Tihti sa mõtled, et raha on ülehinnatud ja sa võiks hoopis elada õnneliku hipielu? Tunda rõõmu sellest, et sul on sõbrad, et sul on shokolaad ja õlu ja palju vaba aega! Teha asju, mis sulle meeldib, mitte neid, mis sulle raha sisse toovad, et sa saaksi ots-otsaga kokku. See materialistlik maailm ajab mind aint närvi ja stressi. Fuck the money!

http://make-everything-ok.com/ - jep!

And everyone I've loved before
Flashed before my eyes
And nothin' mattered anymore
I looked into the sky..

Oled leidnud end suhteliselt võõra inimesega arutamast teemadel, millest sa ei räägi isegi oma parima sõbraga mitte? Naljakas tunne on, kui end selliselt olukorralt tabad. Enne jäin Mikuga feissi chattima sellistel huvitavatel teemadel nagu, mida sa elus saavutada tahad? Mida sa üldse tahad? Mis sind teeb õnnelikuks? jne. Tihti te neid teemadel räägite? Tihti te üldse neil teemadel mõtlete? Kui selged on sihid? Mina sain aru, et mul on pilt ikka väga kirju ja sassis näiteks. Näiteks ma tõepoolest ei teagi, mida ma siis nüüd päriselt tahan või mis mind õnnelikuks teeb. Ma siiani arvasin, et tean...uskusin teadvat. Aga võta näpust, muffigi ei tea ju.
Well I wanted something better man
I wished for something new
And I wanted something beautiful
I wished for something true
Been lookin' for a reason man
Something to lose...

Tahaks ju igasuguseid asju ja päris paljud asjad panevad silma särama ja teevad õnnelikuks...aga hetkel oma peas lehitsedes ei tõuse ükski esile.
When the wheels come down (When the wheels come down)
When the wheels touch ground (When the wheels touch ground)
And you feel like it's all over
There's another round for you
When the wheels come down (When the wheels come down)

Ja et ma omadega täna veel rohkem sassis ei oleks, pidid sa ka rääkima hakkama! shitshitshit.

Taani tundub hetkel niii käega katsutav, et lausa hirmus. Rääkisin eile skypes Paulinega, kes on minu hetkel väljavalitud pere, pere-ema ja kes otsustab, kes nende uueks au-pairiks saab. Hästi lõbus oli ja jäi ainult positiivne mulje. Rääkis hästi palju oma perest ja sain küsimusi esitada. Arvestades, et ta on suht tähtsal ja asjalikul ametikohal on tegu tsilli inimesega. Informeeris mind alkoholi hindadest ja ütles, et nad ei ole normaalsed normaalses mõttes, nii et sobiks mulle ideaalselt ju! :D Nii, et ootame siis paar päeva ja vaatame, mis Pauline vastab mulle. Keep ur fingers crossed!

Natukene on selle Norra case pärast kurb, aga mingi valemiga ei saa ma hetkel endale võtta intensiivkursust, et kuuga keel selgeks saada, aja ja raha faktor on liiga võimsad hetkel :(.

a kliendid minge perse, again!

ps! Kellele natukenegi Limp Bizkit meeldib, siis uus album on KICK ASS!

Puhkus on kohe läbi, mul on juba tööstress. Jätkuvalt ei ole leitud meile uut töötajat ja Ülli läheb kohe puhkama ka :(....kerge see õhkkond just hetkel ei ole. OEH! Veits mõtlen siin teistele asjadele juba, mis ei piirdu üldse Eesti piiridega...tahaks näha teisi kultuure ja elada kuskil võõras keskkonnas mõnda aega. Well see what comes out.

Muidu aga oli Soomes veedetud nädal aega tsill koos oma murede ja rõõmudega:D. Esimene päev tsillisime Espoos, mina magasin tegelt selle suhteliselt maha, sest eelmine öö jäi väga lühikeseks. Teise päeva veetsime me Linnanmäki lõbustuspargis, kus mina veel käinud ei olnud ja pisikesed ammugi mitte. Üpriski äge ja meeleolukas käik oli...sai südame pahaks ja üllatuste maja oli lõpuks meie lemmik ja üllatusi korralikult täis! Peale esimest külastust arvasin, et ma ei joo enam kunagi, nii korralikult halb hakkas :D.
Järgmise päeva hängasime ja shoppasime Helsinkis. Hiljem suutsin bussinumbrid sassi ajada ja 231 asemel läksime 321 peale ja sõitsime Espoo asemel Vantaa'sse. Palju õnne! Ja bussijuhiks oli umbkeelne sakslane, kes meist aru ei saanud ja vastupidi. Lõpuks saime ikka õigesse kohta tagasi...kahetunnine bussisõit 45 mintsa asemel :D. Osavad, mis muud.
Kolmandal päeval käisime matkamas ja tsillimas kuskil looduses. Hästi äge oli, sai mustikaid süüa ja loodus on seal ilus. Ainukene probleem minu jaoks oli nende sugulaste koer Urbo, kes mind hammustada tahtis ja terroriseeris korralikult. Nii, et ma sain koguaeg põgeneda ja hirmust kange olla...not fun at all. Ja omanikud ei saanud aru, et ma paaniliselt seda tegelast kardan, nii et nad teda ära ka ei kutsunud...vot kui vahva.
Ja reedel enne tagasi tulekut trippisime veel Helsinki loomaaias ja shoppasime. Loomaaed oli küll eriti lahedalt eraldi saarel ja ilus, aga loomi seal just ei olnud eriti. Eesti oma on etem. Aga ilus siiski ja pandakaru meil ei ole.

Tagasi tulles sai käidud Eesti popsil ja check one two'l ja elu on üpriski lill hetkel.

All my life I've been searching for somethin'
Somethin' never comes, never leads to nuthin'
Nothin' satisfies, but I'm gettin' close
Closer to the prize at the end of the rope.

26.jaanuar...ostsin pileti Kalasadamasse Foo Fightersile...põhiliselt sellepärast, et mu õe jaoks on tegu väga olulise bändiga. Soojendajatest ei teadnud sel ajal midagi ja ega mingit suurt FFi vaimustust mul ka ei olnud. Aga viie kuuga juhtus palju. Soojendajaks tekkis Biffy Clyro, Foo Fighters andis välja ühe kick ass plaadi ja dokumentaal oli südamesse minev. Ühesõnaga röövisid nad mu südame täielikult ära. Nii, et olin enne kontserdit ikka väga palju neid kuulanud ja ootasin kontserti nii, mis hirmus. Lõpuks eile oli siis päev, kus 8.00 väljus laev Helsinki poole. Sadamas nägin Handot ja laevas Joonast ja Kaiat...eks FF meelitas teisigi. Soomes trippisime Kassu korterisse (oli mõnusalt eksimist aga minu orienteerumine ja kaardilugemine on kiitmist väärt!) ja bussis oli tore "hello, do you speak english?" "no" "aga eesti keelt?" "jaa!" :D Eestlased on igal faking pool ikka. Bussisõit Kassu poole oli nii rõve, et mõlemal hakkas nii megapaha, et tagasi trippimine tundus õudusunenägu. Aga väikene toidupaus ja beautysleep tegid imesid. Rõdul, klapid peas, FF taustaks...mõnus. Siis trippisime Kalasadamasse, kus oli umbes sitaks inimesi. Saime päris head kohad ja Biffy Clyro oli kohe peale tulemas. Kuna ma olen plaati kuulanud ja mulle suuremal määral nad pigem väsitavad tundusid, siis ma ei osanud midagi oodata. Aga mulle see Captain vms lugu meeldib ja kui bänd alustab sellega, siis paneb kuulama.

Ja edasi tulid ka laulud, mida ma ikka kuulnud olin, nii et oli täita vahva. Ja kogu see energia, mis neist tuli - massive! Laiviga nad tõestasid mulle end igas mõttes. Koju tulles otsisin nende lood ülesse ja vaatasin youtubes videosid. Ja Simon Neil'i tattoveeritud ülakeha..fakit, ma tahan ka uut tattood..KOHE! Veits sain neilt inspiratsiooni ka...jei!

Peale nende tunnist laivi oli rahvast kogunenud veel ropult ja ega naljalt enda ümber rahva lõppu ei näinud. Foo Fighters lasi end 15-20 mintsa oodata ja lendasid täiega peale. Alustasid laivi Rope'ga ja järjest tulid kõik head lood ära. Rahvas laulis põhimõtteliselt kõiki lugusid kaasa ja see oli mässive! Dave Grohl "who has seen Foo Fighters before?" "but who hasn't?" "Good, because we used to suck...but not anymore!"
Isiklikud highlightid olid Arlandria - ma lihtsalt armastan seda laulu sealt uuelt plaadilt. Monkey Wrench ja Dave'i karjumine..."Now i'm gonna scream as loud as i can!" bänd ja kõik olid vait ja Dave karjuski:D...või akustiline Wheels...siiani võtab kananaha ihule, kui kuulan. Või Everlong, sellest loost ei saa eriti ilusamat lugu olla...Breat out, so i can breath u in..hold u in.. Kui nad olid umbes tund aega kütnud, siis tuli sealt tund ja 20 mintsa veel otsa...ulme tüübid. Selline jämmimine ja sellised naljad...ja kogu see õnnelikus nende nägudel...see kõik kandus lihtsalt edasi. Ainukene üllatav hetk oli kui rahvas ei osanud Walk'i kaasa laulda, wtf nagu? :D
Ja peale seda kui kõik olid Breakout'i täiega kaasa laulnud teatas Dave erilise rahuloluga "old fans..jeah".
Ja bändi tutvustamine...Pat on kõige vähemkarvane tüüp...tal pole isegi jalgadel ja kätel karvu:D...või kuidas Nate mitte kunagi ei mängi bassisoolot, kui teda tutvustatakse :D. Või kuidas Chris Dave'ga battelit pidas, kumb paremini kitra mängib. Ja kui õnnelik Taylor on ja siis Dave loeb ülesse faktid, kuidas ta on alasti goodlooking jne jne...ja lisaks kõigele on ta ka hea trummar. Kui mu selg Biffy Clyro ajal valutama ei oleks hakanud, siis ilmselt oleks veel võimsam olnud kogu emotsioon, aga mingi hetk selg ähvardas lihtsalt pooleks minna ja isegi hingata oli valus...faking neerud! Aga igaljuhul olid need kaks tundi mu elu parimad kaks tundi siiani. Kui Foo Fighters siia kanti tagasi tuleb, siis ei ole vaja kaks korda mõelda...mina tahan neid veel näha! Ainult, et siis trügin lava ette.
siiski young men...jõuavad veel kütta küll!
Dave Grohl tegi maailma parima otsuse, kui lindistas selle esimese kassetti 16 aastat tagasi! Ma ei tea, kui ta oleks näinud Tom Pettyle trumme mängima või kui Taylor poleks Alanis Morisette bändist Foo Fightersisse läinud või kui Pat oleks Chrisi asemele bändi läinud või kui Nate poleks aru saanud, et äärmiselt loll idee on bändist ära minna. See asi on just sellises koosseisus see, mis ta on ja see toimib ja ma pean jällekord tõdema, et ma elan ikka faking ägedal ajal ja mul on päris palju õnne olnud, et igast häid asju olen näinud. Õnnelik.


ps, milline õnn on sul olla 28 tuhande inimese hulgas, kuulata nii suurt bändi ja su selja taha satuvad ikka venelased ja kõrvale vinguvad eestlased? Tõenäosus peaks väikene olema, aga mõlemad olid minu jaoks olemas..winning.

Orkut vist päästis täna mu puhkuse alguse!

"Ära kurb ole!" - toimis eile, aitäh!

Ja Ege, THE Kiku tõepoolest händelib igasugust jama, Sul oli õigus!


I fell apart, but got back up again,
And then I fell apart, but got back up again,
And then I fell apart, but got back up again

Kas hinnata elus asju või emotsioone? Mis Sind lõpuks õnnelikumaks teeb? Kas see, et sul on viimase mudeli arvuti, auto, telefon ja hunnik ilusaid riideid ja uhkelt sisustatud korter või emotsioonid, mis viivad sind kuskile seletamatusse emotsionaalsuse tippu? Hiljem saavad neist head mälestused ja tagasimõeldes panevad naeratama. Ma valin igal juhul selle teise variandi. Mulle meeldivad ilusad asjad ka, aga kui valima pean, siis emotsioonid ja kõik seesugune. Sel hetkel kaotab raha mingis mõttes väärtuse, sest see on väärtusetu ja ei mängi enam erilist rolli.
Eile oli Tallinnas 30 Seconds To Mars. Mäletan kuidas hakkasin neid keskkooli lõpus kuulama, aasta oli 2007 ja väljas olid kaks esimest plaati, debüütalbum nimega 30 Seconds to Mars ja A Beautiful Lie. Kuna tol ajal Eestis eriti neid ei kuulatud, siis ei saanud plaadipoodi minna ja plaati osta...Stockmann müüs mingi hetk delux versiooni A Beautiful Lie plaadist, mis oli hirmkallis võrreldes tavaversiooniga. Aga kuna mul oli nii meeletu connection antud bändi loominguga ja Jared tundus maailma kõige ilusam mees, koos maailma kõige vägevamate silmadega, siis olles 39kraadise palavikuga täielikus angiinis, läksin ma stockmanni ja ostsin selle plaadi ära. Hetkel mõtlen, et see oli ainukene õige tegu sel hetkel, sest mul on eriti oosõm plaat koos dvd versiooniga plaadiriiulis! Mõni aeg hiljem läksin ma Londonisse ja sealt võis vabalt ka esimest plaat soetada ja ka plakati uhkeks omanikuks saada. Mõlemad võimalused kasutasin ära. Mõlemat plaati sai kuulatud niii palju, et ainult mõnda bändi kuulasin tol ajal rohkem. See oli 4 aastat tagasi! Siis aga uus plaat ei pakkunud enam suurt midagi, Hurricane oli selline üks lemmik, mida ketrasin natukene aga üldiselt plaat pigem selline natukene kuulan, taustaks meeldib, aga seda connectionit ei teki. Mõne üksiku looga aint.
Kontserdis ma natukene pettusin, või noh mida rohkem aega mööda saab laivist, seda rohkem positiivselt ma sellele mõtlen. Rahvast oli ju piisavalt, heli oli okei aga seda fiilingut ei saanud. Esiteks olen ma jube kurb, et vanu lugusid ei mängitud...mu lemmikutest ainult Attack'i. Teiseks olen ma kurb, et inimesed kaasa ei laulnud...ja üldse oleks saanud palju paremini. Jaredi hääl oli ka ära ja kui nad esimeseks looks A Beautiful Lie tegid, siis seda laulis küll mingi võõra häälega mees. Hiljem läks tunduvalt paremaks ja müts maha, et vastu pidas sellise häälega. Plus akustilised osad olid eriti mõnusad! Alibi, amazing!
Jaredi vastu ka austus kasvas, selline nunnu ja teissugune on siiski...naljad olid ka head...ja arvamus temast on mul ikka päris õige olnud.
Igaljuhul arvan, et eks igaüks sai sealt kontserdilt siiski midagi, kes just ei läinud otsima vanu lugusid ja meeletutu pinget ja energiat õhust. Jaredi fännid nägid Jaredi ära, uue plaadi fännid kuulsid plaadi ära, hittide austajad said hitid.
Hetkel olen jõudnud hetkeni, kus küpseb peas plaan, et kuidas ma siiski Kreeka saan ja õhtul vaatan dvd üle ja ehk mõned Jared'i osatäitmisega filmigi.
Ja kallid naabrid, plaadist te ei pääse jätkuvalt.


väikene kokkuvõte ka, last.fm'ist. Kokku olen Marsi aastatega kuulanud 2934 korda.
Kõige kuulatumad lood:
*Fallen - 128
*Echelon - 118
*The Mission - 118
*The Kill- 115
*Kings and Queens - 114
*End of the beginning - 108
*Buddha for Mary - 107
*Edge of the Earth - 105
*Year Zero - 103
*The Story - 103
*Obilivion - 101

arvestage siia juurde, et plaati kuulates mu arvuti neid lugusid ei loe ja vanasti ei omanud ma last.fm'i ka :D.

Ja next stop, kust ma kindlasti elamuse saan on 26.06.2011 Foo Fighters @ Helsinki, Kalasadam! Neid olen ma küll tunduvalt vähem kuulanud, aint 2318 korda ja põhiliselt hitt-lugusid, aga siiski! Can't wait.
*Pretender - 178
*Everlong - 175
*Best of You - 152
*Times like these - 131
*Long road to ruin - 116
*I should have known 106

peace!

Ilus nädal hakkas. IGAS mõttes ilus. Algab teisipäeval 30 Seconds To Marsi laiviga. Laiv mida ma paar aastat tagasi oleks nagu megalt oodanud, aga nüüd ostsin vanade aegade mälestuseks pileti. Nüüd aga peale arvuti vargust on mõnus pingeline aeg ja debor isegi ja see bänd sobib suurepäraselt meeleollu. Nii, et homne peab tulema ideaalne! Ja tüübid peaksid juba täna Tallinna jõudma ka, woop! Hopefully mängivad nad mu lemmiklugusid ka, mitte ainult mainstream kräppi.


Siis tuleb käia paar päeva tööl ja hakkab puhkus! Viimast ootan ma ikka väga väga väga. Kümme kuud ilma igasuguse puhkuseta tööl käinud. Ja nüüd natukene rohkem kui kaks nädalat puhkust..wupii! Ja kui päris aus olen, siis ega ma ei taha seal eriti peale seda varguse case viibida ka. Tahaks hullu moodi hoopis Narva mnt'le tööle. Ja muidugi suudab mu kallis ülemus kogu hea tuju ja fiili nulli tõmmata. Lihtsalt saatis mulle sellise kirja, mis tõmbas igasuguse motti maha ja tõmbas nutu kurku. MINE PERSE! :( Ja aitäh neile, kes toetavad, eriti Reelikale! :)

Ja peale jaanipäeva tuleb Foo Fightersi laiv! Ma lihtsalt ei jõua seda ära oodata...vaatasin siin nende Wembley Stadion'i laivi ja kui telekast võib asi nii oosõm olla, mis fiil siis koha peal veel on? CAN'T WAIT!

ma faking armastan Foo Fightersit!

hommik Wembley Stadion dvd seltsis. I really fucking love them! NÄDAL ja ma näen neid laivis...ja noh paar päeva veel ja mu kunagisi unistuste laive toimub lauluväljakul - 30 Seconds to Mars ...not bad at all...i actually live a dream! ;)

ps! Gerli paljupaljupalju õnne! Eile oli mõnus!

Selline tunne, et tegelt ma ei ole reaalsuses ja kohe ärkan ja mõtlen kergendusega "That was just a dream" ja võtan tavapärase liigutusega voodi kõrvalt oma arvuti. Aga no fakk, ma istun oma 4-5 aastat vanas PC's ja üritan trükkida bloggi, ilma, et see tüüp kooma jookseks.
Jah, täna tööle minnes oli erakordselt hea tuju...Siiski ametlikult Apple Sales Professional. Tagasi tulin aga nutt kurgus ja silmad vees. Mingid vene jollerid otsustasid mu macbook airi leti pealt ära varastada. KÕIK mu pildid, MUUSIKA, ISIKLIKUD DOKUMENDID; filmid jms läksid. Seda kahju oli minu jaoks materiaalselt nii palju, et ise ka ei usu...ja kogu mäelestused...nutt tuleb kurku. Samas ehk oli aeg lasta nii mõnelgi asjal minna?! Kes teab...igaljuhul puudub mul nüüd päris paljude vajalike asjade kohta info...ja tahaks minna Kopli liinidele vene narkomaane kahvliga tükeldama...lõikaks neil ajud lahti, lihtsalt et näha, mis neil ajus toimub.

MINGEPERSEKLEPTOMANID!!!!

Motivatsioonilangus. Aitäh Sulle ja Sulle ja ka Sulle ja Talle ja Tema sõbrale, kes Te armastate korrutada just seda, mis on ülevaltoodud pildil - Sa ei saa seda, Sa ei saa sellega hakkama!. Aitäh Teile kõigile! Hästi paljude puhul see vist toimibki nii, et a Teil on vist õigus, jah...ma ei saagi sellega hakkama. Fuck you all, miks kurat räägitakse, et unistage suurelt, mõelge suurelt, tehke suuri asju, kui need võimalikud ei ole? Miks vaatame me nii paljudele inimestele alt ülesse, kui nemad on ka olnud kunagi selles samas seisus, kus neid on maha materdatud ja unistusi kärbitud? Sest nemad ei kuulanud neid pessimiste. Jah, reaalselt tuleb mõelda aga unistama peab suurelt...tegutsema peab...väikesed kivid, mis kalju otsa ronides Sulle jalgadesse veerevad, ei tohi Sind veel poolelt teelt alla lükata, veel enam algusest. Ja aitäh siinkohal Akyle, kes mind minu hullude ideede juures alati on toetanud ja seda kõike meelde tuletanud, kallis ma armastan Sind!

Eile oli ühel ägedal tegelasel sünnipäev, palju õnne tagant järele P. :)

ulme nädal ja nädalalõpp oli. ma armastan teid!

Ma armastan Draakoneid! Ma elan ikka jube ägedal ajal. Armastan oma elu!

Mis põhjusel sa käitud nagu idioot? Kiuslik ja nõme? Saad endale mingi rahulolu? Ma siiralt loodan, et saad, sest muidu puudub sellele absoluutselt mingi mõte. Minule sa sellega kahju ei tekita, isegi närvi enam ei aja...ja ps! maailm ei keerle sinu ümber...

Eile mõtlesin, et krt pole millestki isegi bloggida...et jube nukker aeg ikka. Maris läks ära ja ega neid peo kokkuvõtteid ei kirjuta kui mälupilt on mõranenud ja jupid valesti koos..aga siis lisandus kohe mu päeva midagi, mille võiks kirja ju panna.

Nimelt peale mai jooksu tellisin ma endale 90 päeva kuukaardi, aga vanast harjumusest õpilase oma, aga ma hetkel ei ole ju õpilane, ehk siis shiiit. Tühistasin ja tellisin uue ja möllasin korralikult...tundus, et sai korda ja rahu majas.
Tahtsin eile jubedamat moodi minna Draakoneid kuulama ja siis tegin Ottoga diili, et ta võib varem ära minna, kui ma saan käia vahepeal laivil. Mõeldud tehtud...arvestasin ülitäpselt endale sõiduajad ja 4.30 pm lasin töölt jalga. Plaan oli minna number neli trolliga, aga kuna nägin ukse ees bussi nr. 23, siis tegin plaani ringi...kuskil rahvusraamatukogu juures tuli peale mupo. Kuna mul ju kuukaart korras, siis andsin id kaardi ja siis tädi küsib, aga soodustusttõendav dokument? Mul on täiskaart, mul pole seda ju vaja, püüan selgitada. Aga ega nad seal ju inimesed ei ole...käskisid bussist maha minna. MINGE PERSE no, mul megakiire ja kõik korras ja nad hujjavad lihtsalt. Läksin juba meganärvi ja kurjaks. Karjusin nende peale, et ma nende bussi ei istu ja et uurigu välja, mul kõik korras. Aga siiski hakkasid nad kohe usinasti mulle trahvi kirjutama, sest nende masin ju näitab, et mul õpilase kuukaart. Siis käskisin endale öelda selle info numbri ja kui ma olin ka sealse inimese läbi sõimanud ja teada saanud sealt, et mul on kuukaart õige, siis näitas ka mupo ime-masin, et mul kõik korras. 10 minutit karjumist ja perse saatmist ja KÕIK on korras. Soovisid mulle head päeva ja tagastasid kaardi..ma saatsin nad perse ja marssisin minema, ise pühaviha täis. Jooksin siis kiiresti üle Vanalinna Linnahalli juurde, palav ja rõve..õhh! Jõudsin natsa hiljem kui vaja oli, aga jõudsin!

Õnneks Draakonid olid head nagu alati ja kohe läks tuju heaks :).

Õhh kui rõve on see plätu ja soki mood...inimesed mis teil viga on?!

Mõni inimene kohe on sümpaatne, paneb südame kiiremini põksuma ja toob naeratuse näole. :)

Patarei vangla - peaks kõlama õõvastavalt eks? Hoone, milles on üle 80 aasta vangla olnud ei tohiks peale külaskäiku ükskõikseks jätta, mingi kõhedus ja aukartus võiks olla ju. Hoone, milles on olnud nii palju süüta inimesi. Hoone, kus on olnud ka minu vanaema kaks aastat, sest vene võimu ajal sattusid sinna ikka täiesti suvalised inimesed, keegi kaebas ja läksid. Koht, kus on tapetud inimesi, piinatud inimesi...kus on nii neetult palju negatiivsust, kurbust, viha, õelust, kadestus, jõhkrust, vägivalda ja ülekohut...ja võibolla selle kõige kõrval ka natukene helgemat aega, rõõmu ja uusi kogemusi ja tuttavaid. Aga siiski 98% viha, ängi, jäledust ja valu ja pisaraid. Ülekohtune paik, jah. Koha aura peaks olema ju õõvastav, eks? Sealne muuseumi osa peaks tekitama sinus mingi emotsiooni, kerge negatiivsuse ja kartuse. Aga sa jalutad seal ja mõtled, et see ei olegi ju üldse nii hull. Sinu vaimusilmas oli see koht kordades hirmsam, ruumid olid väiksemad ja räpasemad. Et neis ehk haiseb tänasel päevalgi veel, et sa tunned seda rõhuvat ülekohut ja tõepoolest tahad sealt minema joosta ja ei vaata tagasigi. Et kuskil kummitab, kuskil uks kiiksatab...nothing! Eks filmidest on ka hoopis teissugune kujutelm vanglast loodud, sellega see ei kattunud grammigi. Võib-olla oli see muuseumi osa liiga korda tehtud, puhtaks ja steriilseks...liiga muuseumiks. Eks on tahetud head, aga hetkel jättis natukene liiga kergelt meelestatuks. Ehk neile külastajatele räägib giid kriipisid lugusid juurde siis :D.

i was weak when i should have been strong..i thought i was right instead i was wrong..

http://walk.foofighters.com/ uus video üleval...MUST watch :D.

Vahel tuleb idee. See tundub sulle nii suurepärane ja kindlasti toimiv. Siis ei taha nagu otseselt kellelegi rääkida, sest kardad, et keegi napsab selle ära või ei mõtle sinuga sarnaselt. Aga siis lõpuks leiad selle õige inimesele, kellele sa selle idee avaldad. Mis veel toredam, ta mõtleb täpselt sama moodi. Tundub suurepärane, kõik on idee tasemel...unistad, räägid...tundubki, et whou, this gonna work, sure thing! Aga siis läheb asi nagu tõsisemaks ja tekkivad üksteisest möödarääkimised ja kõik, mis alguses oli nii tore ja hea ja positiivne ei olegi enam nii tore. Inimesed muutuvad üksteise suhtes kriitilisemaks ja leiavad, et teine ründab nende seisukohti ja vastupidi. Ja siis muututakse enda suhtes ka kaitsvaks ja teise suhtes ehk ründavamaks kui seda vaja on ja ongi konflikt. Sest, kes nii olulises asjas end alla laseb suruda? Kompromisini tihtilugu aga ei jõutagi enne tüli. Samas leian, et tüli on ka oluline, sest sel hetkel on kõigil emotsioonid laes ja öeldaks ära, mis vaja ja lõpuks tõmbab see pinge alla. Aga siiski, igas ühes on omad head ja halvad küljed ja lihtsam on neid aksepteerida, kui püüda ümber kasvatada, sest võid kindel olla, teise ümber kasvatamine ei ole äge ega hea mõte! :)
Ärisuhe on suhteliselt sarnane armastussuhtega, austust ja usaldust ja üksteise mõistmis on vaja. Ja kui sellest raskest kriisi olukorrast välja tulla, siis peaks ju edaspidi olema okei. Neela oma ego alla, aga mitte liiga alla, ja saavuta kompromiss, this is the only way. Niisama biifida pole mõtet...mõttetu biif ei vii sind kuskile...true story!

aga teises teemas ka natukene - eile õhtul oli selline enesehinnangu langus, et karju appi. aga täna see muutus...i'm still important! ja fakit, kuidas see usalduse teema ikka tõstab tuju ja enesehinnangut. Aitäh, kuigi sa ehk sellest ise arugi ei saanud...see oli oluline! :)

ja veel...mis krdi hõljuvate riiete hooaeg see nüüd on? inimesed üldse ei või oma stiililt endaks jääda, kui suvi tuleb? kabuum, põmm!

Mingit sorti massipsühhoos? Järsku on kõigil iPad'i endale vaja. Inimesed, mis te teete nendega? Teate te üldse, mida sellega teha saab? On teil seda tõepoolest vaja? Mina isiklikult olen suur apple fänn ja ei vahetaks oma läpakat ühegi teise läpaka vastu, sest see on selline mõnus lihtne ja mugav blondiini arvuti. Aga iPadi ei oskaks ma kuidagi endale vajalikuks teha. Okei, mugav oleks raamatuid lugeda ja filme vaadata...aga kui mul on 11" macbook air, siis ei murdu ma ka seda kaasas kandes :D. Okei, raamatuid jms on iPadi pealt tunduvalt mugavam lugeda, tuleb tõdeda. Aga inimesed käivad ja ostavad ja panevad tellimusi püsti, sest toodet reaalselt laos ei ole. Ehk see ongi selle asja võlu, et seda ei ole saada? Ja kui su naabril juba on, siis ei saa ju sa kuidagi kehvem mees olla. Õnneks mu naabritel ei ole seda ja ma võin iPadi võrra kehvem olla, sest reaalselt asja mul vaja ei ole ja pealegi ei meeldi ta mulle üldsegi.

Kolm päeva töölt eemal ja selline uus värskus on peal. Ja õhtune Outloudz võib osutada väga äriliseks miitinguks...hopefully on Tom seal ja tal on aega neil teemadel vestelda...sest Outloudz siiski üldse ei sümpatiseeri, aga kuna olen Marisele selle TT laivi eest võlgu, siis ei ole valikut :(.

http://nvrrtrn.tumblr.com/ - mingil imelikul põhjusel tuli täna hommikul endale isu selline asi teha. et siis kui kedagi peaks huvitama, siis palun väga.

Ja Foo Fighters inspireerib mind jätkuvalt. 205 kuulamist viimase 7 päeva jooksul. 31 päeva laivini...ei jõua enam oodata...ausalt ka!

Lihtsalt tuli meelde kui ilusti Ossu mulle paar päeva tagasi ütles...ja sain aru, kui palju see tegelikult mulle korda läks! aitäh!

i fall in love again.

what if i say i'm not like the others?
what if i say i'm not just another one of your plays?
You're the pretender.
What if i say that i'll never surrender?

So who are you? Yeah, who are you?

Vahel on lihtsalt nii, et sa tead, et sa pead tegema mingeid asju...mitte, et keegi nagu sunniks sind, aga sa ise tunned, et sa pead ...aga blokk on ees, mingit motivatsiooni ei ole...tahtmine nagu on, aga midagi ei tule välja. Mind muudab see nagu meeletult õnnetuks, eriti kui on tegu asjaga, mis mulle endale korda läheb ja meeldib ja värki. Aga nagu kogemused on õpetanud, ei ole mõtet punnida ja end stressi ajada antud asjaga. Ja õnneks sel korral oli mul ka meeldivalt kiire nii, et sain vaikselt ära oodata oma õige aja, et asjad kirja panna. Eile tabas see mind ja tänaseni ainult kirjutaks ja teeks. Kahjuks tuleb seda nüüd töö kõrvalt teha, sest vabu päevi nii palju ka ei ole :D. Suured asjad on plaanis, nii et beware! ;)

Eile lahendasime tööl oleva müsteeriumi ka. Me teame nüüd, kes on Ahti L. :D Jah, mitte, et see nüüd nii megaoluline asi oleks, lihtsalt stoori on selles, et iPhonel on app foursquare, mille saad sisse signida kohtades, kus sa parasjagu viibid või noh tegelikult on see raadius päris lai, nii et sa ei peagi antud kohas olema, aga saad sisse signida ikka. Rainer hakkas meile poodi sisse signima, sai siin majoriks ja siis tuli Ahti L. ja võttis talt major koha ära. Vaatasime, et tal mingi lambine pilt dp's, et see ta kindlasti ei ole...aga võta näpust, tal feissis täpselt sama pilt. Ja Ollu pakkumine, et ta seal tea&coffe shopis vms töötab oli ka õige, sest see peaks minu andmeil kuuluma tema pojale vms. Ja Ahti L. näol on tegemist Reelika kliendiga. Kui tüüp poodi tuleks, siis ma isegi tunneks ta ära :D.
A me olime juba kindlad, et Raineril on stalker :D...aga samas you never know. Ja hetk tagasi helistas tüüp poodi, öeldes oma täis nime, Ülli pidi shoki saama :D.

Ja teate, Kalamajas elada on fun. Olen palju tervislikumat elu elama hakanud...ja natukene ka asju erinevamalt hindama...ma olen tegelikult päris õnnelik! :)

ps! Kuhu Sa kadunud oled? Teed mulle olukorra kergemaks? don't know...don't know...uh.

ma ei oska kirjeldada, mis mõju see konkreetne laul tekitab, aga see on midagi seotud külmavärinatega, südame kiiremini tuksumisega, kergendusega...samas on laulus see õige pinge olemas...võib vist öelda, et selles loos meeldib mulle kõik, viimase detailini...eriti aga bassikäik loo keskel...selline jõud...i'm so in love.

Hetkel laulab arvutite kõlaritest (piinlik küll, aga mul siiani pole head helisüsteemi ju) Dave Grohl..I should have known.. ja see on nii meeletult ilus!

Igastahes täna oli Plazas Foo Fightersi filmi ja 3D kontserdi linastus, ja seda ainult täna! Esiteks see film oli ülikhuul! Ja see live oli ka tsill! Filmi lõpp oli minu jaoks ülimotiveeriv muidu - nii et i'm gonna make something big as well! Seal oli nii palju häid kohti, mõtteid, et ei oskagi kirja panna. Dave on perfektsionist :D...teab, mida tahab ja saab ka selle! ;)

Ma pmst armusin ära täna...Foo Fighters!

y0y0, lasin end kolmapäeval ära rääkida piffidel, et läheks nendega hollikasse...ladies night...kes seda oleks osanud arvata, et mina sinna lähen? :D
Ja tuleb tõdeda, et mulle ka täitsa meeldis. Rahvast oli palju...tantsima eriti ei mahtunudki, aga muusika oli ka hea. Dj MVP ikka oskab valida, mida lasta. Ja Beastie Boys - Make Some Noise tuli ka ära!
Nii, et võib teinekordki minna hollikasse tantsima, y0!
Ajaa, missivalimine oli ka seal ju...üks oli koledam kui teine ja kõige koledam sai missiks ka. Jei!

Ja siis eile oli rock cafe's mingi Prantsuse/Saksa bänd ja Toe Tag, ise läksin ilmselgelt teise pärast :D.
Who is the headliner today?
Toe Tag!
No-no, the headliner..
Toe Tag!
:D

Maris tuli kerge eelarvamusega, et talle kindlasti ei meeldi TT, kuna sattus korra neid eelmine volber Korteris nägema ja tüübid tegid siis akustilise laivi :D. Ja see laiv ausõna ei kannatanud kriitikat, isegi mina, kes TT fänn selleks hetkeks oli, pettus :D. Lubasin Marisele, et tüübid see kord tõestavad end :D.

Klubis oli küll tore max 30-50 inimest ja 2/3 neist kui mitte rohkem olid välismaalased. Nii, et bänd rääkiski laval lõpuks inglise keeles :D. Aga jah, Maris enne laivi naeris, et "ma küll ei usu, et täna hea laiv tuleb..vaata kui vähe rahvast on. Ütlesin, et TT on bänd, mis kütab siis ka, kui vähe rahvast on...ja kas mul oli õigus? :D
Poole esimese loo ajal teatas ta, et "nad juba tõestasid end mulle!" ;)

Mulle meeldis, et vaatamata vähesele publikule ja aint välismaalastele lava ees, esineti nagu siis kui saal puupüsti täis ja emotsioon oli laes! Genka puidutants oli äärmiselt naljakas...haha, siiani ajab naerma.

Või see, kui Revo selle "2-3mind" piffi lavale "tõmbas". Ja erandkorras võisid ka kutid laval tantsida, Paul ei marssinudki minema :D:D:D.

http://www.youtube.com/watch?v=QhKswcLlmBQ&feature=related - õhtu lõpetas see bänd, meil oli hüsteeriliselt naljakas, kui aus olla :D.

käivitasin digitaalses muusikapoes järjekordse will i ami sisaldava loo klipi ja mõtlen mis mul viga on et ikka jälle sama reha otsa astun

hetkeks oli tunne nagu härra Reha oleks meie reha teooriaga kursis :D. Üks kuldsemaid twiite üle pika aja. Haha!

aga muidu, vaatasin ühikarotte ja seal Vika ropsis Andrile peale...kuigi Andri talle räigelt meeldis ja ta just temapärast ent lukku oli joonud. Sellest tuli meil Akyga edasi jutt, et ropsiks härra P täis, et kasutaks seda kui pick-up line'i...arvatavasti solvuks ja vihastaks ja laseks välja visata ja edaspidi härra silma alla sattuda ei julgeks :D...haha!

Dream big, think big...everything is possible!

Eile jäin siis korterisse üksinda. Arvasin, et on hullem...aga täitsa tsill. Selles suhtes, et nii suur pind üksinda, aga täitsa händel. Ja oma suures isekuses ei pea kellegagi arvestama ka:D.

Sooome was oosõm!

Trip algas 2st, kui laev väljus D terminalist. Õnneks oli laevas tegemist, käsitöö näol.

Tegime draakonitele väikesed kingitused.

Nende reaktsioon oli priceless, nii üllatunud ja hiljem need Erki naeratused :D...nummidused kuubis :).
Esimene peatus Soomes hõbekuulide juures.

joint & suits ja päikese käes peesitamine...mõnna-mõnna.

Ja ega erilist viitsimist midagi asjalikku teha ei olnud ka..nii, et häng.

Sadamast ostsime kaasa ka mingi lambi veini, gray fox vms, California vein, mis maitses täitsa mõnusalt...ja tühja kõhu peale toimis korralikult. Soomes on see tore asi ka, et võib julgelt pargis juua, keegi mölisema ei tule. Naiss.
Siis saime lõpuks Margoga kokku, kellega koos poodi trippisime. Kiire sättimine vetsus ja vanalinna veini jooma ja snäkke sööma. Tore oli hommikul enda kotist igalt poolt seda õli avastada :D. Tänud!


Legendaarne sõbrapilt ka ikka.

Peale veini pistsime oliivid jms mulle kotti, millest oli ka see õli mu kotis hommikuks.

Enne baar Loose'i minekut trippisime veel poest läbi, et ostame juua juurde.

Kui ma päris aus olen, siis ma isegi ei mäleta seda poes käiku eriti :D.
Aga Bar Loose'i jõudsime siis nägime kohe Toomast ja Draakoneid.
Päris tore oli Tommi näha, sest ma olin kindel, et ta on Londonis koos voodimärgajatega :D. Samas voodimärgaja ei tohtivat öelda:D.
"Neiud, te nii lõhnate!" :D

Draakonid olid keskmisest halvemad, Sailor Mani olid vapsee ära rikkunud, aga noh oki-toki.
Peale laivi oli ulme tripp Virgo juurde, kelle juures me ööbisime. Pmst 140km/h Helsinki kesklinnas, auto stereos Hoppa-pa-rei põhjas.
Hullult hea uni oli öösel ja hommik oli idülliliselt mõnus. Maris tegi hommikuks putru ja terassil sai jointi teha ja mahla juua...taustaks tsilli muss...mmm!

Ja kuskil 2st trippisime tagasi.

Soome oli awsome!

Bbbbbeastie Bbbbboys!

Uut Beastie Boys oled kuulanud vä? Ei ole vä? No mine kuula siis! SIIIIIIT!

Vähe ei tahaks hetkel maale minna ja kookonisse ära tõmmata. Lihtsalt sellepärast tahaks minna, et selleks võimalust nagu ei ole. Ja ilmad on juba soojad ja õues saaks terassil lebotada, jointi teha, veini juua ja raamatut lugeda...või siis minna koeraga jooksma...hängata ringi kaameraga...teha aias midagi. Olla lihtsalt eemal sellest linna jurast. Plus maal saaks kokata ja oma kodu on ikka oma kodu :D.

Eile õhtul käisin Lembitu pargis, jep mu lemmik park Tallinnas, raamatut lugemas. Kell 9 ja ilm nii soe, et võid rahulikult pusaga olla ja koju tuli minna aint põhjusel, et pimedaks läks ja halb oli lugeda. Plus mingi närvihaige mees jooksis mööda Lembitu tänavat lapsekäruga edasi-tagasi. Aga siiski nii mõnus oli. Tulevikus on ikka vaja endale kodu, millel on terass...siis saaks rahulikult kevadõhtutel istuda ja lugeda ja veini juua, jep!

Motivatsioon tuli ka tagasi. Kevad on äge aeg!

Ja oma puuduvad unetunnid olen ka tagasi magada jõudnud, jei!

Draakonid- Thied- Ewert? Otto täna küsis, et miks meeldib või, et veenaksin tema arvamuse ümber, sest ilmselgelt mulle väga meeldib. Hakkasin mõtlema, et miks siis?
Eks üks teooria võib õige olla küll, et olin 15 ja siis selline pubeka vaimustus, mis on kandunud tänasesse päeva. Aga ise seda ei usu.

Siiras on, ilus on, puhas ja aus. Selline tuleb hingest ja läheb hinge. Samas on kergel muusikal päris diibid sõnad ja vastupidi, see meeldib ka. Ja siis sõnade seade, keelekasutus. Mõnus on!

Vot!

First, väikene flashback Tartust - Aga miks meie ei lähe Lätti?
Aga lähme?!
Aga davai!
Kuule, me tuleme ka siis Lätti!

Niimoodi sündiski idee, millest sai lubadus ja oma lubadusi me täitmata jätta ei saa ;).

Teisipäeva õhtul tekkis sada miljon hirmu siiski. Et äkki Maris ei saa töölt ära, äkki ei saanud listi, äkki juhtub autoga midagi, äkki äkki äkki...
Ei ole mingit äkkit, kõik läheb super hästi! Ja läkski ju.

Startisime siis kuskil kahe paiku Roosikrantsist ja esimene peatus Saue, et tankida. (siinkohal aitäh emmele küttekaardi eest!) Saue on kole asula. Tühi.
Aga seal on pitsakas ja ilusalong ja puha ju!


Ja söögipausiks sobis ideaalselt :D.
Teel tuli juba akendest sisse see mõnus kevadine talgute kulupõletamise lõhn, lihtsalt nii mõnus! Kevad on tõepoolest käes!
Edasine siht Pärnu peale, kus me ei pidanud peatust tegema, aga siiski pooletunnine poeskäik :D. Aga roadtrippidel peab ju KOGUAEG sööma midagi!
Ja Selveris lugesime kõik horoskoobid läbi. Põhimõtteliselt lenda või kuule, kõik on võimalik! Jeah, nii ongi ju!
Pärnust välja sõites saime üllatuslikult halva sõnniku aroomi osalikseks. Tervitused Marisele ja fazeri shokolaadile :D.
Maantee õudusid ka, Big One Luuser meie ees tegi lahedaid möödasõite, meil oli suhteliselt kõhe seda vaadates, eriti ohutut tunnet ei tekitanud no:D.
Ja mis võiks olla parem komm tripil Draakonite kontserdile kui Draakoni kummikomm?

Lätti jõudsime hirmuäratavalt kiiresti. Riias natukene ekslesime, sest Lätis ei saa ju vasakule keerata :D.. aga jõudsime õigesse kohta lõpuks, parkisime park-in parkimismajja, et oleks ohutu ja läksime ise poodi ja siis teatrit otsima. A enne igaks juhuks täpsustasime info punktis, et me ikka öösel vabalt auto kätte saame :D...tädi ütles, et otse loomulikult.
WC's üritasime ka euro sentidega sisse saada, ei õnnestunud...aga üks lahke tädi lubas meil temaga koos siseneda..jei! Meikida end sinise valguse käes on muidugi suht ok :D.

Siis asusime otsima seda teatrit otsima.
Ootasime ilmselt midagi muud. Kõndisime ja kõndisime ja olime juba täiesti veendunud, et oleme vales kohas, kui üks mees ütles, et siiski peame hoovis veel ühest aiast ka läbi minema. Aiast läbi nägime Tommi, kes tegi maja ees suitsu. Krdi hea oli tuttavat nägu näha!
Ja siis teatas tema, "oi te tulitegi, muide teid on jube hea siin näha!" Noh seda, et meid hea näha on, tuli õhtu jooksul umbes 3-4 korda :D...ehheee..

Kuna me mõlemad suht tuulepead oleme, siis ei võtnud latte välja ja kohapeal ilmnes, et saame ainult neis maksta ja sulas. Õnneks piletit polnud vaja, aitäh Tommile! Marisel oli 50 eurone, mille Tom meil lahti vahetas, kuigi algul arvas, et tahame niisama 10 eurot :D. Siis plaadi saime 10 euro eest ja saime tagasi 2 latti, mille eest baarist juua sai. Räige rahapesu no:D.

GIT ise oli selline veider koht...samas täiega äge. Noorte teater. Tsill!
Esimesena esines see Läti tsikk, kes laulis väga ilusti, aga laval nagu olla ei osanud, igav ja natukene häiriv oli vaadata. Aga huvitav oli, et kõik inimesed istusid põrandal, vaevu mahtusime saali. Istusime mingite Läti noormeeste kõrvale, kes kohe küsisid, et kust me pärit oleme ja kui kuulsid, et Eestist, siis järgmine küsimus oli, et "bändi girlfriendid?" ja ma automaatselt kuulsin, et Maris vastas "not yet" :D
Hiljem kui küsisime, et kas nad oleks nõus meile kohti hoidma seni kuni me suitsul käime. Tüübi vastus oli "ma arvan, et te võiks oma asjad kaasa võtta." Ilmselt ei mõista lätlased päris hästi seda inglise keelt :D.

Aga Draakonite laiv oli jälle väga mõnus ja muhe! Vaikselt on laulude sõnad pähe jäänud ja jube mõnus oli kaasa laulda. Rahvast oli päris palju ja setlist oli ka kolmandal korral järjest sama, aga samas ei visanud veel üle. Uued lood meeldivad jätkuvalt natukene rohkem, samas pastorale on ikka haigelt mõnus laul! Ilus-ilus. Kui Toomas peale laivi küsis, kuidas meile meeldis, siis meeldis väga! Ei kahetse absoluutselt.

Peale laivi küsis Maris Goran Gora plaadile trummarilt autogrammi, tüüp oli eriti meeldivalt üllatunud. Aga nagu Tom ütles, mõtle mis tunne bändil olla võib, et tulevad teise riiki esinema ja hiljem tulevad kaks tsikki nende riiki, et osta nende plaat :D.


Mina küsisin Ewertilt 7 aasta vanuse autogrammi kõrvale uue autogrammi...allkiri on läinud suuremaks ja lohakamaks, vot nii :D. Ise arvas, et ei ole eriti muutunud ajaga :D.

Hiljem võtsime suuna I love you bar'ile. Kaart käes ja väikeste seletustega. Jalutasime mööda ilusat Riia linna siht silme eest aga paraku juhtis meist teelt eemale kaugelt paistev lõbustuspark! Täiesti kreisi, mis karusellid seal olid :D.Meil oli kohe vaja muidugi sinna minna ja ka end tasuta ühele neist rääkida. Aitäh Maris :D...see oli täiesti insane :D. Selline rappumine, selline adrenaliin, selline kisa, selline rõõm ja hiljem juba kopp ees :D. Aga oli ooooosõm!

Juuksed täiesti sassis, hingeldades ja rõkkava naeru saatel oli vaja edasi trippida baari poole. Teel sattusime mingisse imeilusasse parki! Ja lõpuks ühelt purjus lätlaselt saadud juhiste järgi leidsime ka baari ülesse. Jei! Jube nunnu koht oli! Välisterassiga ja puha. Välisterass oli mõnus, ilm oli soe ja sai seal istuda ja jointi/suitsu teha...mm!

Ja üle tee oli baar nimega Arve :D.

Nagu me vaikselt juba otsustanud olime, siis andsime Toomasele lubaduse ka Soomes kohal olla.
Kaasa võtame draakoni komme ja kilo võiroose :D:D.

Kuskil peale 12st trippisime mäkist läbi ja parklasse. Kuhu me aga sisse ei saanud. Kõndisime ümber parkla ja lõpuks vajutas Maris mingit suvanuppu ja siis tehti keskuse uks lahti ja sees lendas meile ähmi täis turvamees peale. Lõpuks trippisime läbi keskuse ja saime ikka tänu turvadele auto kätte. Kolm turvameest selleks, et auto kätte saada :D haha.

Linnas tegi Maris kerged auringid ja trippisimegi Eestisse tagasi. Vahetult enne Tallinnat otsustas armatuurlauas olev pirn/tuli ära kaduda ja sõitsime telefoni ekraanivalgusega kiirust kontrollides :D Oli huvitav :D.

Marise ema ütles, et meie käitumine oli 18 aastase oma...krt 18selt poleks elus sellist trippi saanud ette võtta. Nii, et sel õhtul end 5sena tunda ja trippida mööda Riiat oli lihtsalt oosõm!