Tahaks endale gay-sõpra. Nagu päriselt, ammu juba olen tahtnud...ja iga kord kui näen mõnda lahedat gay-meest, siis tuleb jälle isu. Just käis poes eriti äge tüüp, kes kind of oli gay...vb päriselt ei olnud ka..ja tegelt ei ole ju vahet...aga ta oli nii siiras ja äge!

Eile oli Tallinnas uputus. Täiesti mässive! Konkreetselt osa tänavaid oli üle ujutatud ja autoga ei pääsenud liikumagi. Ikka naljakas see kliima siin Eestis. Talvel meeletud miinuskraadid ja lumetormid ja lume tõttu ei pääse liikuma ja suvel mõnusalt kuum ja siis tuleb selline vihmatorm, et ei pääse jälle liikuma. Vähemalt pole meeletuid looduskatastroofe jms.

Aga in general, mul on tööst veel rohkem kõrini kui siiani oli. 8 tööpäeva veel?

Ja see nõme igatsus sööb mul hinge seest välja. Tahaks karjuda no! Mis värk sellega on, et kui sa hakkad kedagi igatsema, siis iga teine inimene meenutab teda? Või vähemalt mingit osa temast. Täiesti marru ajab! Ja ma ei tea, mis ma seal Taanis peale hakkan, kui ma juba praegu igatsen inimesi ja pidusid ja vanu aegu?! Oeh.

ja siis mind räigelt häirib see, et iga kord kui ma näen sind msni sisse logimas, siis süda jätab väikese löögi vahele. fakku! palunäratekiesiplaanilejälle...aitäh!