Naljakas, kuidas sa võid lihtsalt mõelda, et kõik on pekkis ja siis järsku vaatad mingit filmi, kuulad muusikat ja räägid inimestega ja oled hoopis teisel lainel ja mõtetes ja elu ei tundugi enam nii kole ja paha ja sa ütled endale "i'm tired of being sad..." ja alustad elamist jälle. Miks ma pean olema kurb ja õnnetu ja masenduses, sest keegi lihtsalt hujjab minuga? Mis see minu kurb olemine neile teeb? Midagi! Ainult mul endal on järjest sitem olla ja sõpradel on mu halamisest ülikõrini. Jah, mul oleks hullu moodi seda raha vaja, mis mul nüüd palgast maha võetakse, aga mis ma teha saan. Seaduslikult on neil ju õigus ja mis kõige parem, ma saan kohe siit minema ja saan oma asjad korda ja elu on ilus! Pealegi, nad ei ole isegi seda väärt, et ma laseks neil end katki teha.

Vot nii. Voodis välja, pesu masinasse, ise dussi alla, riidesse ja linna..nii palju on veel teha ja ma ainult 14 päeva veel Eestis.