All my life I've been searching for somethin'
Somethin' never comes, never leads to nuthin'
Nothin' satisfies, but I'm gettin' close
Closer to the prize at the end of the rope.

26.jaanuar...ostsin pileti Kalasadamasse Foo Fightersile...põhiliselt sellepärast, et mu õe jaoks on tegu väga olulise bändiga. Soojendajatest ei teadnud sel ajal midagi ja ega mingit suurt FFi vaimustust mul ka ei olnud. Aga viie kuuga juhtus palju. Soojendajaks tekkis Biffy Clyro, Foo Fighters andis välja ühe kick ass plaadi ja dokumentaal oli südamesse minev. Ühesõnaga röövisid nad mu südame täielikult ära. Nii, et olin enne kontserdit ikka väga palju neid kuulanud ja ootasin kontserti nii, mis hirmus. Lõpuks eile oli siis päev, kus 8.00 väljus laev Helsinki poole. Sadamas nägin Handot ja laevas Joonast ja Kaiat...eks FF meelitas teisigi. Soomes trippisime Kassu korterisse (oli mõnusalt eksimist aga minu orienteerumine ja kaardilugemine on kiitmist väärt!) ja bussis oli tore "hello, do you speak english?" "no" "aga eesti keelt?" "jaa!" :D Eestlased on igal faking pool ikka. Bussisõit Kassu poole oli nii rõve, et mõlemal hakkas nii megapaha, et tagasi trippimine tundus õudusunenägu. Aga väikene toidupaus ja beautysleep tegid imesid. Rõdul, klapid peas, FF taustaks...mõnus. Siis trippisime Kalasadamasse, kus oli umbes sitaks inimesi. Saime päris head kohad ja Biffy Clyro oli kohe peale tulemas. Kuna ma olen plaati kuulanud ja mulle suuremal määral nad pigem väsitavad tundusid, siis ma ei osanud midagi oodata. Aga mulle see Captain vms lugu meeldib ja kui bänd alustab sellega, siis paneb kuulama.

Ja edasi tulid ka laulud, mida ma ikka kuulnud olin, nii et oli täita vahva. Ja kogu see energia, mis neist tuli - massive! Laiviga nad tõestasid mulle end igas mõttes. Koju tulles otsisin nende lood ülesse ja vaatasin youtubes videosid. Ja Simon Neil'i tattoveeritud ülakeha..fakit, ma tahan ka uut tattood..KOHE! Veits sain neilt inspiratsiooni ka...jei!

Peale nende tunnist laivi oli rahvast kogunenud veel ropult ja ega naljalt enda ümber rahva lõppu ei näinud. Foo Fighters lasi end 15-20 mintsa oodata ja lendasid täiega peale. Alustasid laivi Rope'ga ja järjest tulid kõik head lood ära. Rahvas laulis põhimõtteliselt kõiki lugusid kaasa ja see oli mässive! Dave Grohl "who has seen Foo Fighters before?" "but who hasn't?" "Good, because we used to suck...but not anymore!"
Isiklikud highlightid olid Arlandria - ma lihtsalt armastan seda laulu sealt uuelt plaadilt. Monkey Wrench ja Dave'i karjumine..."Now i'm gonna scream as loud as i can!" bänd ja kõik olid vait ja Dave karjuski:D...või akustiline Wheels...siiani võtab kananaha ihule, kui kuulan. Või Everlong, sellest loost ei saa eriti ilusamat lugu olla...Breat out, so i can breath u in..hold u in.. Kui nad olid umbes tund aega kütnud, siis tuli sealt tund ja 20 mintsa veel otsa...ulme tüübid. Selline jämmimine ja sellised naljad...ja kogu see õnnelikus nende nägudel...see kõik kandus lihtsalt edasi. Ainukene üllatav hetk oli kui rahvas ei osanud Walk'i kaasa laulda, wtf nagu? :D
Ja peale seda kui kõik olid Breakout'i täiega kaasa laulnud teatas Dave erilise rahuloluga "old fans..jeah".
Ja bändi tutvustamine...Pat on kõige vähemkarvane tüüp...tal pole isegi jalgadel ja kätel karvu:D...või kuidas Nate mitte kunagi ei mängi bassisoolot, kui teda tutvustatakse :D. Või kuidas Chris Dave'ga battelit pidas, kumb paremini kitra mängib. Ja kui õnnelik Taylor on ja siis Dave loeb ülesse faktid, kuidas ta on alasti goodlooking jne jne...ja lisaks kõigele on ta ka hea trummar. Kui mu selg Biffy Clyro ajal valutama ei oleks hakanud, siis ilmselt oleks veel võimsam olnud kogu emotsioon, aga mingi hetk selg ähvardas lihtsalt pooleks minna ja isegi hingata oli valus...faking neerud! Aga igaljuhul olid need kaks tundi mu elu parimad kaks tundi siiani. Kui Foo Fighters siia kanti tagasi tuleb, siis ei ole vaja kaks korda mõelda...mina tahan neid veel näha! Ainult, et siis trügin lava ette.
siiski young men...jõuavad veel kütta küll!
Dave Grohl tegi maailma parima otsuse, kui lindistas selle esimese kassetti 16 aastat tagasi! Ma ei tea, kui ta oleks näinud Tom Pettyle trumme mängima või kui Taylor poleks Alanis Morisette bändist Foo Fightersisse läinud või kui Pat oleks Chrisi asemele bändi läinud või kui Nate poleks aru saanud, et äärmiselt loll idee on bändist ära minna. See asi on just sellises koosseisus see, mis ta on ja see toimib ja ma pean jällekord tõdema, et ma elan ikka faking ägedal ajal ja mul on päris palju õnne olnud, et igast häid asju olen näinud. Õnnelik.


ps, milline õnn on sul olla 28 tuhande inimese hulgas, kuulata nii suurt bändi ja su selja taha satuvad ikka venelased ja kõrvale vinguvad eestlased? Tõenäosus peaks väikene olema, aga mõlemad olid minu jaoks olemas..winning.

Orkut vist päästis täna mu puhkuse alguse!

"Ära kurb ole!" - toimis eile, aitäh!

Ja Ege, THE Kiku tõepoolest händelib igasugust jama, Sul oli õigus!


I fell apart, but got back up again,
And then I fell apart, but got back up again,
And then I fell apart, but got back up again

Kas hinnata elus asju või emotsioone? Mis Sind lõpuks õnnelikumaks teeb? Kas see, et sul on viimase mudeli arvuti, auto, telefon ja hunnik ilusaid riideid ja uhkelt sisustatud korter või emotsioonid, mis viivad sind kuskile seletamatusse emotsionaalsuse tippu? Hiljem saavad neist head mälestused ja tagasimõeldes panevad naeratama. Ma valin igal juhul selle teise variandi. Mulle meeldivad ilusad asjad ka, aga kui valima pean, siis emotsioonid ja kõik seesugune. Sel hetkel kaotab raha mingis mõttes väärtuse, sest see on väärtusetu ja ei mängi enam erilist rolli.
Eile oli Tallinnas 30 Seconds To Mars. Mäletan kuidas hakkasin neid keskkooli lõpus kuulama, aasta oli 2007 ja väljas olid kaks esimest plaati, debüütalbum nimega 30 Seconds to Mars ja A Beautiful Lie. Kuna tol ajal Eestis eriti neid ei kuulatud, siis ei saanud plaadipoodi minna ja plaati osta...Stockmann müüs mingi hetk delux versiooni A Beautiful Lie plaadist, mis oli hirmkallis võrreldes tavaversiooniga. Aga kuna mul oli nii meeletu connection antud bändi loominguga ja Jared tundus maailma kõige ilusam mees, koos maailma kõige vägevamate silmadega, siis olles 39kraadise palavikuga täielikus angiinis, läksin ma stockmanni ja ostsin selle plaadi ära. Hetkel mõtlen, et see oli ainukene õige tegu sel hetkel, sest mul on eriti oosõm plaat koos dvd versiooniga plaadiriiulis! Mõni aeg hiljem läksin ma Londonisse ja sealt võis vabalt ka esimest plaat soetada ja ka plakati uhkeks omanikuks saada. Mõlemad võimalused kasutasin ära. Mõlemat plaati sai kuulatud niii palju, et ainult mõnda bändi kuulasin tol ajal rohkem. See oli 4 aastat tagasi! Siis aga uus plaat ei pakkunud enam suurt midagi, Hurricane oli selline üks lemmik, mida ketrasin natukene aga üldiselt plaat pigem selline natukene kuulan, taustaks meeldib, aga seda connectionit ei teki. Mõne üksiku looga aint.
Kontserdis ma natukene pettusin, või noh mida rohkem aega mööda saab laivist, seda rohkem positiivselt ma sellele mõtlen. Rahvast oli ju piisavalt, heli oli okei aga seda fiilingut ei saanud. Esiteks olen ma jube kurb, et vanu lugusid ei mängitud...mu lemmikutest ainult Attack'i. Teiseks olen ma kurb, et inimesed kaasa ei laulnud...ja üldse oleks saanud palju paremini. Jaredi hääl oli ka ära ja kui nad esimeseks looks A Beautiful Lie tegid, siis seda laulis küll mingi võõra häälega mees. Hiljem läks tunduvalt paremaks ja müts maha, et vastu pidas sellise häälega. Plus akustilised osad olid eriti mõnusad! Alibi, amazing!
Jaredi vastu ka austus kasvas, selline nunnu ja teissugune on siiski...naljad olid ka head...ja arvamus temast on mul ikka päris õige olnud.
Igaljuhul arvan, et eks igaüks sai sealt kontserdilt siiski midagi, kes just ei läinud otsima vanu lugusid ja meeletutu pinget ja energiat õhust. Jaredi fännid nägid Jaredi ära, uue plaadi fännid kuulsid plaadi ära, hittide austajad said hitid.
Hetkel olen jõudnud hetkeni, kus küpseb peas plaan, et kuidas ma siiski Kreeka saan ja õhtul vaatan dvd üle ja ehk mõned Jared'i osatäitmisega filmigi.
Ja kallid naabrid, plaadist te ei pääse jätkuvalt.


väikene kokkuvõte ka, last.fm'ist. Kokku olen Marsi aastatega kuulanud 2934 korda.
Kõige kuulatumad lood:
*Fallen - 128
*Echelon - 118
*The Mission - 118
*The Kill- 115
*Kings and Queens - 114
*End of the beginning - 108
*Buddha for Mary - 107
*Edge of the Earth - 105
*Year Zero - 103
*The Story - 103
*Obilivion - 101

arvestage siia juurde, et plaati kuulates mu arvuti neid lugusid ei loe ja vanasti ei omanud ma last.fm'i ka :D.

Ja next stop, kust ma kindlasti elamuse saan on 26.06.2011 Foo Fighters @ Helsinki, Kalasadam! Neid olen ma küll tunduvalt vähem kuulanud, aint 2318 korda ja põhiliselt hitt-lugusid, aga siiski! Can't wait.
*Pretender - 178
*Everlong - 175
*Best of You - 152
*Times like these - 131
*Long road to ruin - 116
*I should have known 106

peace!

Ilus nädal hakkas. IGAS mõttes ilus. Algab teisipäeval 30 Seconds To Marsi laiviga. Laiv mida ma paar aastat tagasi oleks nagu megalt oodanud, aga nüüd ostsin vanade aegade mälestuseks pileti. Nüüd aga peale arvuti vargust on mõnus pingeline aeg ja debor isegi ja see bänd sobib suurepäraselt meeleollu. Nii, et homne peab tulema ideaalne! Ja tüübid peaksid juba täna Tallinna jõudma ka, woop! Hopefully mängivad nad mu lemmiklugusid ka, mitte ainult mainstream kräppi.


Siis tuleb käia paar päeva tööl ja hakkab puhkus! Viimast ootan ma ikka väga väga väga. Kümme kuud ilma igasuguse puhkuseta tööl käinud. Ja nüüd natukene rohkem kui kaks nädalat puhkust..wupii! Ja kui päris aus olen, siis ega ma ei taha seal eriti peale seda varguse case viibida ka. Tahaks hullu moodi hoopis Narva mnt'le tööle. Ja muidugi suudab mu kallis ülemus kogu hea tuju ja fiili nulli tõmmata. Lihtsalt saatis mulle sellise kirja, mis tõmbas igasuguse motti maha ja tõmbas nutu kurku. MINE PERSE! :( Ja aitäh neile, kes toetavad, eriti Reelikale! :)

Ja peale jaanipäeva tuleb Foo Fightersi laiv! Ma lihtsalt ei jõua seda ära oodata...vaatasin siin nende Wembley Stadion'i laivi ja kui telekast võib asi nii oosõm olla, mis fiil siis koha peal veel on? CAN'T WAIT!

ma faking armastan Foo Fightersit!

hommik Wembley Stadion dvd seltsis. I really fucking love them! NÄDAL ja ma näen neid laivis...ja noh paar päeva veel ja mu kunagisi unistuste laive toimub lauluväljakul - 30 Seconds to Mars ...not bad at all...i actually live a dream! ;)

ps! Gerli paljupaljupalju õnne! Eile oli mõnus!

Selline tunne, et tegelt ma ei ole reaalsuses ja kohe ärkan ja mõtlen kergendusega "That was just a dream" ja võtan tavapärase liigutusega voodi kõrvalt oma arvuti. Aga no fakk, ma istun oma 4-5 aastat vanas PC's ja üritan trükkida bloggi, ilma, et see tüüp kooma jookseks.
Jah, täna tööle minnes oli erakordselt hea tuju...Siiski ametlikult Apple Sales Professional. Tagasi tulin aga nutt kurgus ja silmad vees. Mingid vene jollerid otsustasid mu macbook airi leti pealt ära varastada. KÕIK mu pildid, MUUSIKA, ISIKLIKUD DOKUMENDID; filmid jms läksid. Seda kahju oli minu jaoks materiaalselt nii palju, et ise ka ei usu...ja kogu mäelestused...nutt tuleb kurku. Samas ehk oli aeg lasta nii mõnelgi asjal minna?! Kes teab...igaljuhul puudub mul nüüd päris paljude vajalike asjade kohta info...ja tahaks minna Kopli liinidele vene narkomaane kahvliga tükeldama...lõikaks neil ajud lahti, lihtsalt et näha, mis neil ajus toimub.

MINGEPERSEKLEPTOMANID!!!!

Motivatsioonilangus. Aitäh Sulle ja Sulle ja ka Sulle ja Talle ja Tema sõbrale, kes Te armastate korrutada just seda, mis on ülevaltoodud pildil - Sa ei saa seda, Sa ei saa sellega hakkama!. Aitäh Teile kõigile! Hästi paljude puhul see vist toimibki nii, et a Teil on vist õigus, jah...ma ei saagi sellega hakkama. Fuck you all, miks kurat räägitakse, et unistage suurelt, mõelge suurelt, tehke suuri asju, kui need võimalikud ei ole? Miks vaatame me nii paljudele inimestele alt ülesse, kui nemad on ka olnud kunagi selles samas seisus, kus neid on maha materdatud ja unistusi kärbitud? Sest nemad ei kuulanud neid pessimiste. Jah, reaalselt tuleb mõelda aga unistama peab suurelt...tegutsema peab...väikesed kivid, mis kalju otsa ronides Sulle jalgadesse veerevad, ei tohi Sind veel poolelt teelt alla lükata, veel enam algusest. Ja aitäh siinkohal Akyle, kes mind minu hullude ideede juures alati on toetanud ja seda kõike meelde tuletanud, kallis ma armastan Sind!

Eile oli ühel ägedal tegelasel sünnipäev, palju õnne tagant järele P. :)