Vahel tuleb idee. See tundub sulle nii suurepärane ja kindlasti toimiv. Siis ei taha nagu otseselt kellelegi rääkida, sest kardad, et keegi napsab selle ära või ei mõtle sinuga sarnaselt. Aga siis lõpuks leiad selle õige inimesele, kellele sa selle idee avaldad. Mis veel toredam, ta mõtleb täpselt sama moodi. Tundub suurepärane, kõik on idee tasemel...unistad, räägid...tundubki, et whou, this gonna work, sure thing! Aga siis läheb asi nagu tõsisemaks ja tekkivad üksteisest möödarääkimised ja kõik, mis alguses oli nii tore ja hea ja positiivne ei olegi enam nii tore. Inimesed muutuvad üksteise suhtes kriitilisemaks ja leiavad, et teine ründab nende seisukohti ja vastupidi. Ja siis muututakse enda suhtes ka kaitsvaks ja teise suhtes ehk ründavamaks kui seda vaja on ja ongi konflikt. Sest, kes nii olulises asjas end alla laseb suruda? Kompromisini tihtilugu aga ei jõutagi enne tüli. Samas leian, et tüli on ka oluline, sest sel hetkel on kõigil emotsioonid laes ja öeldaks ära, mis vaja ja lõpuks tõmbab see pinge alla. Aga siiski, igas ühes on omad head ja halvad küljed ja lihtsam on neid aksepteerida, kui püüda ümber kasvatada, sest võid kindel olla, teise ümber kasvatamine ei ole äge ega hea mõte! :)
Ärisuhe on suhteliselt sarnane armastussuhtega, austust ja usaldust ja üksteise mõistmis on vaja. Ja kui sellest raskest kriisi olukorrast välja tulla, siis peaks ju edaspidi olema okei. Neela oma ego alla, aga mitte liiga alla, ja saavuta kompromiss, this is the only way. Niisama biifida pole mõtet...mõttetu biif ei vii sind kuskile...true story!

aga teises teemas ka natukene - eile õhtul oli selline enesehinnangu langus, et karju appi. aga täna see muutus...i'm still important! ja fakit, kuidas see usalduse teema ikka tõstab tuju ja enesehinnangut. Aitäh, kuigi sa ehk sellest ise arugi ei saanud...see oli oluline! :)

ja veel...mis krdi hõljuvate riiete hooaeg see nüüd on? inimesed üldse ei või oma stiililt endaks jääda, kui suvi tuleb? kabuum, põmm!